Thursday, December 09, 2010

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Allakäik"


Zombi-vampiirid asuvad vallutama maailma, võiks siis olla del Toro, Hogani triloogia teise osa alapealkirjaks.
Muistsed on jõudnud lõpuks otsusele, et oma jõududega nad revolutsionäärist isemõtlejale vastu ei saa ja palkavad endale inimeste seast sõdurid. Kaunite saatusekeerdkäikude abil viivad kõik teed Setriakiani pundini ja nii hakatakse otsima iidset raamatut ja asutakse laastavasse võitlustulle vampiirihakatistega.
Puhtaks nad platsi ei saa, kuigi mõni kuri tegelane suudetakse elimineerida. Eks tuleb oodata triloogia viimast osa, et teada saada kuhu see apokalüpsis siis ka välja jõuab omadega.

Tuesday, November 30, 2010

Chris Wooding "Alaizabel Cray painaja"

Kuivõrd erinev ja kaasahaarav elamus oma uudsuses. Sortsid, sortsikütid, kerjuskuningad ja Londonit haaranud Vennaskonna ülemvõim. Sekka veel õudu külvav sarimõrvar ja annus korrakaitsjaid ning seiklus võib alata.
Ühel oma tavapärasel ringkäigul leiab sortsikütt Thaniel hirmust väriseva ja pisut hullunud tütarlapse Alaizabeli. Olles noorest kaunitarist lummatud, hakkab ta sõprade kaasabil tüdruku kaotsiläinud mälu lappima. Kuid samal ajal muutuvad rünnakud inimeste vastu sortsisoo poolt ainult verisemaks ja verisemaks... ja tagatipuks hakkab ilmnema Alaizabeli kaudne ja otsene seotus kõige toimuvaga.

Monday, November 22, 2010

Joshua Mowell "Operatsioon Punane Jeeriko"

Tegemist Gildi triloogia esimese raamatuga (ja olles enam-vähem 100 % kindel, et viimasega, mis eesti keeles ilmavalgust näeb ... kurb). Kui Eesti Päevaleht selle 2007 a. üllitas, siis köitis raamatu tutvustus mind kohe, kuid hind heidutas, maksis ta omal ajal ikka üle 300.-. Eks ma nüüd saan ka hinnaprobleemist aru. Tegemist ikka erakodselt ILUSA noortekaga. Kaardid, pildid, et siis sisse pikitud vidinad ei saa mitte odavad olla.
Kurb muidugi. Omal ajal jäigi see just raha tõttu ostmata.
Nüüd aga ... RR allahindluses leidsin ta 49.- ja kibekärmelt krabasin ära.
Erakodselt ILUS (jälle rõhutan), põnev (selline Seiklusjutte maalt ja merelt tüüpi raamat), südamlik ja mida kõike veel.
Kaks last ja nende kadunud vanemad. Mässumeelsus, et keegi ei hooli ja pisiajade kokkulangemine viib nad lõpuks onu hoole alla, kes on suursuguse laeva kapten. Saladused ja uudishimu viib lapsed erakordse seikluse keskele, millest on elusana väga raske väljuda.
Kohati jääb tunne, et see kõik ongi päris. Et nii oligi. Tahaks googeldada ja kontrollida fakte. Naljakas! Kuid kas see ei ütle juba midagi? Et siis ikkagi erakordne raamat!
Kui kellegi on vaja jõulukinki mõnele pisikesele sugulasele, siis see raamat tõesti väärib kingitkotti pugemist ja ma garanteerin, et last raamatu juurest lahti kangutada ei olegi enam võimalik!

Sunday, November 21, 2010

L.J. Smith "Vampiiripäevikud. Äratus"




Peategelaseks nagu ikka imekaunis tütarlaps (Elena) ja linna kolinud võõras (vampiir seega).
Seekord ei taha vinguda. Sündmustiku kiire areng, inimlikud nõrkused, võitlus hea ja kurja vahel haaras oma kummastava võluga. Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud (tõlkija Mari Pööning).
Mulle on ikka meeldinud stressirohkel perioodil ameerika tibifilmid, selle puhul oleks siis tegemist samalaadse tibiraamatuga. Keskkool, rivaalitsemine, peod, kuulujutud jne. No nagu ikka.
Siinkohal olgu kindlasti märgitud, et tegemist on alles esimese osaga. Samuti tuleb rõhutada juba olemasoleva seriaali uskumatult suurt populaarsust.
Kuna Varrakul läheb tavaliselt hirmus kaua-kaua aega järgneva osa tõlkimisega, siis täitsa tore, et vahelduseks saab seriaali nautida. Iseasi palju mul selleks algava detsembri kuu sees aega jätkub aga see on juba minu probleem.

Friday, November 19, 2010

Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 2. raamat "Külmavõetud"



Kui esimene raamat tekitaski kerge kõhkluse, siis teine osa kummutas igasuguse paranoia lugemise mittejätkamise suhtes. Kõiges endasse haarav müstiline pisike maailm, milles kõrvuti tegutsevad drigoid, moroid ja dampiirid. Pisike roll on ehk ka inimestel.
Drigoid on asunud korraldama massimõrvu moriode kuninglike hulgas. Kõik paistab olevat organiseeritud, mis teeb asja veel ohtlikumaks. Selgub ka inimeste ebaloogiline seotus. Olles koolist pagendatud suusakuurortisse, otsustab Rose poisssõber Mason korraldada paari sõbraga vasturünnaku. Märgates sõprade kadumist, adub Rose hetkega, mis viimastel plaanis ja üritab neid peatada. Paraku aga langevad nad varitsuse ohvriks. Mis edasi saab ... tuleb lugeda;)

Tuesday, November 16, 2010

Jelena Ussatšova "Iha"




Tegevustik nagu vene seebis, totaalne nimede virrvarr (ma ei ole kunagi tugev olnud vene nimedes orienteerumisel, mistõttu olen vene kirjandust ikka omajagu peljanud). Et siis järjekordne urbanistliku vampiirisaaga esikromaan. Nagu ikka imeilus tütarlaps (Maria) ja linna kolib äkitselt uus imeilus noormees, kes oi ups osutub vereimejaks. Ei midagi uut siin päikese all. Erakordne ilu, vapustav tugevus ja imelised superkangelase võimed.
Sisse on toodud värskendusena hunnik hulle goote. Nemad lisavad pisut vürtsi kogu loosse. Muidu ikka uskumatult korduv (no mida ma ootasin, lammas)!
Samas töökaaslasele meeldis väga. Ta rahvuselt venelane, et ehk see andis teosele mingi oma kiiksu juurde. No ma ei tea .....
Et ehk aitab mõneks ajaks vampiiridest? Aga ei .... riiulis juba uus ... imelik olen ikka küll!

Thursday, November 11, 2010

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"


Juba raamatu alguses tekkis mul kahtlane seos, et nagu eesti oma kohtunik Di. No ja see seos aina süvenes apteekri sebimist jälgides. Keskaegne Tallinn ... põnev oli asja juures pidevalt jälgida maju ja sündmuskohti ennast. Aknast paistis mulle pidevalt Mustpeade maja ja nii need leheküljed veeresid pidevate assotsatsioonide kütkeis. Pisut raske oli nimedega. Kohanemine võttis aega. Pidev keskaegse inimese väljapeetus oli samuti võõras, kuid eks see nii ju pidigi olema.
Esiti arvasin, et esimese raamatuga ka piirdun. Ei olnud päris minu maitsele, kuid miski sundis ikka otsust muutma ja paistab, et vastilmunud järg on plaanis ikka lähiajal soetada.

Wednesday, November 10, 2010

Kate Pepper "Seitse minutit enne keskpäeva"




Oih ... ega ma eriti midagi mäletagi enam, mida oligi arvata! Pealsikaudne, kerge, tempokas naistekas. Pisut krimi elemente ka sekka. Sain raamatu Ersenilt tellija kingitusena. Nii ta vaeseke minu raamaturiiulisse ka sattus. Ja suurest austusest raamatute vastu, ka minu lugemislisti.
Kate (rase peategelane) peab ühel kuumal suvepäeval trehvama oma ka raseda sõbrantsiga. Viimane aga ei ilmu välja ja ei ilmugi enam välja. Vähemalt elusana mitte. Siis hakkab otsimine, jälitamised, miski NY omane kinnisvara kamm ja raseda aga söaka koduperenaise detektiivi geen vallandubki.
Pisut ootamatuid elemnte sekka ja kiire pärastlõunane raamatunälg on rahuldatud grande finalega.
Vot nii!

Monday, November 08, 2010

Stephenie Meyer "Koidukuma"


Jeerum. Ma poleks iialgi uskunud, et mõni noortekas võib olla nii verine! Mul ei jätku sõnu kirjeldamaks oma tundeid sünnitusloo taustal. Segu tapvast põnevusest ja iiveldama ajavast õudusest. Uih. Nagu Murakami kassitapp juba.
Tegutsemist on palju. Mängu tulevad kõik ja täies arsenalis. Mitte miski ei ole nii nagu näib. Maetud saavad vanad vaenud ja algust näevad uued intriigid. Kõik pöördub, muutub, areneb.
Lõpetuseks arvan, et minu eelarvamus saaga kohta sai küllaga kummutatud. Oli ikka väärt lugemine küll. Ja juba sügelevad näpud uute saagade järgi.


Monday, November 01, 2010

Stephenie Meyer "Päikesevarjutus"




Seattle´is on kuritegevuse laine äkitselt tõusnud rekordkõrgusele. Seda just salapäraste kadumiste ja tapmiste tõttu. Järelikult on tegemist suure hulga verinoortega, kes ei suuda oma vereiha taltsutada. Kes on selle armee taga ja milleks seda vaja?
Pidev ootamine on kolmanda osa juhtsõnaks. Paigal tammumine ja venivus. Kuuldavasti pidigi olema tegemist teise osa lõpuga, kuid arvan, et kirjastajate nõudmisel sai teos eraldiseisvaks, mida tõesti poleks vaja olnud. Siinkohal on see aga pelgalt minu pisike arvamus. Sõbranna leidis, et talle meeldis see väga. Maitsed on seega erinevad, mida oligi tarvis tõestada.

Thursday, October 28, 2010

Stephenie Meyer "Noorkuu"


Minu jaoks kiire ja tempokas. Kui algus pakatas Bella melanhooliast ja kaotusevalust, siis sündmuste kiire kulg mattis ängi kõik endasse.
Saaga parim, sest venivuse hetke ei tekkinudki.
Millegipärast sai selles romaanis alguse minu antipaatia hundipoisi vastu ja etteruttavalt võin öelda, et olenemata tema suurest südamest see antipaatia aina süveneb ja kulmineerub viimase raamatu lõpus leppiva, kuid tugeva vastumeelsusega.
Edwardit on vähe. Üldse Cullenid on orbiidist väljas enamus ajast. Kurb.
Valdavalt siis Bella südamevalu lugu ja väikelinna üksluine erakordsus. Kuid mis saab Forksis olla igavat, kui seal elutseb nii koloriitne seltskond;)

Sunday, October 24, 2010

Stephenie Meyer "Videvik"


Suure eelarvamuse tõttu lükkasin lugemist pidevalt edasi. Nüüd kui suurem hullus on juba möödunud, otsustasin saaga lugemist ka ise alustada.
Mis siin ikka ... teada-tuntud teema kõigile.
Pisut üllatav oli, et noortele mõeldud raamatus on nii palju varjatud ja nähtavat erootikat. Kohe piinlikult palju!
Tegelikult mulle meeldis ja esmane eelarvamus sai küllaga kummutatud. Nii, et naudin ahnelt edasist. Aega selleks ju on;)

Carlos Ruiz Zafon "Ingli mäng"

Seda raamatut ootasin ma pikisilmi. Zafon on lihtsalt mu vaieldamatu lemmik. Ka seekord saab käia unustatud raamatute radadel ja kogeda palju müstilist. Noor kirjanik matab oma annet põnevike kirjutamisega varjunime all, mille ahned kirjastajad on talle välja mõelnud, kuni ta ühel ilusal päeval "vabastatakse" leppest kirjastajatega salapärase tundmatu poolt ja samas saab ta pakkumise kirjutada uus ainulaadne usund. Väga pealiskaudselt kokkuvõetud. Kes on see tundmatu? Jumal? Saatan? Tema ise?
Natuke masendav alatoon on tervel lool. Liiga palju surma, hullumist ja traagikat. "Tuule nimi" oli oluliselt helgem lugemine. Samas mattis ja haaras "Ingli mäng" mind täiesti endasse, isegi oma melanhoolsuses.
"Asjatundmatu esitleb end ikka asjatundjana, õel vagana, patune pühakuna, liigkasuvõtja heategijana, väiklane isamaalasena, ülbe alandlikuna, labane peenena ja juhmard vaimuinimesena." (lk.209)

"Keerulistes olukordades võib inimene teinekord kaastunde ja armastuse segi ajada." (lk. 408)

Tuesday, October 19, 2010

Otfried Preussler "Krabat"


Vaieldamatult minu lapsepõlve suurim lemmik! Kordustrüki soetasin kiirelt endalegi ja lugesin kerge värinaga. Kartsin kaotada seda õiget mälestust, kuid õnneks ei pidanud pettuma!
Lihtsalt kirjutatud ja südamesse minev lugu hulkurpoisist, kellest maagiliste unenägude ajendil saab meister-võluri õpipoiss. Kuna maagia ei ole üdini hea ja paistab, et sõrm on antud ka vanapaganale endale, siis algab tõsisem lahing hea ja kurja vahel. Kunagi tundus meister üdini kuri, nüüd aga pigem arukas ja üldsegi mitte halb. Leping on ju siiski leping!
Film ei suutnudki edasi anda seda haaravust. Oma süngusega suutis see küll tabada meeleolu, kuid pinge mittekandvusega mattis selle ühe ja õige. Kurb!

Monday, October 18, 2010

Haruki Murakami "Kafka mererannas"

Sürrealism ja realism käsikäes. Onju? Kohati nautisin, siis kaotasin järje, ei suutnud ennastunustavalt haarata.
"Ega silmade kinnipanemisest asjad paremaks ei muutu. Ega silmade kinnipanemisest asjad olematuks ei muutu. Või veel, kui järgmine kord silmad jälle lahti teed, siis on asjad veelgi hullemaks läinud. Selline on maailm, milles me elame ... . Ainult viletsad vennad panevad silmad kinni. Ainult argpüksid pööravad pilgud kõrvale. Aeg tiksub edasi ka siis, kui sinul on silmad suletud ja kõrvad kinni kaetud." (lk. 183)
"Sest armastades kedagi teist, otsime me tegelikult enese puuduvat osa. Sellepärast olemegi alati nukrad, kui me kasvõi natukenegi eemal olles oma kallima peale mõtleme." (lk. 367)
"Mälestused soojendavad su keha seestpoolt. Kuid samal ajal rebestavad seda seest raevukalt." (lk. 482)
Et siis üks kodust põgenenud teismeline poiss, pisut napakas vanapapi, kes oskab kassidega rääkida ja pikamaa-autojuht. Nende elude mittetahtlik ristumine läbi reaalsuse ja sürreaalsuse. Kassidega oleks muidugi tore osata rääkida. Ja kassid on ühed kesksed ja valdavalt arukad loomad selles lugulaulus.
Eks see üks eneseotsimise lugu ole või siis teistpidi mõne loo lõpetamise lugu. Südamesse läks, meeldis ka, kuigi kohati tekkis raskusi.

Saturday, October 09, 2010

Jenny Gardiner "Voodis torisejaga"

Järjekordne naistekas, kuid pisut minu eelistustest erinev. Peategelaseks 40-ndates eluaastates pereema, kes on unustanud armatsemise võlumaailma, enese kauni keha ja leiab, et kõik tema elus on üks kole rutiin. Kui sinna lisada veel annus vanast peigmehest ja seksikast abikaasa naiskolleegist, siis võib seiklus ikka alata küll. Naiivsust ei leidugi, hoopis kibe annus paranoiat ja kibestumust. Kuid sellegipoolest on raamat tore ja loetav.
"... koorem peret ülal pidada on kirjeldamatu ... see võib mehes halvima välja tuua. Mõnikord oleksid nagu tangid su rinda purustamas. Nii suur surve on kõigile midagi anda - rahaliselt, emotsionaalselt, kuidas iganes. See võib tekitada hirmu ja ebaloomulikku pinget, mida seni pole tuntud. See võib muuta toreda mehe tõeliseks sitapeaks." (lk. 125)

Monday, October 04, 2010

Marianne Mancusi "Uudismasendus"

Olles hetkel ülisuures depressioonis, mille põhjuseid ei hakka siinkohal loetlema, olen paratamatult haaranud oma embusse lääged naistekad. Kergus ravib! Vähemalt mind.
"Uudismasendus" on lugu 27-aastasest alamakstud teleprodutsent Maddyst, kelle elu pöördub peapeale. Tema vanemad lahutavad, ta armub kihlatud operaatorisse, tema pisike õde osutub narkomaaniks ja ta saab vihje suure narkokartelli salatunneli kohta, mille uurimine viib teda kohati lausa eluohtlike seikadeni. Üdini Kinsellalik teos. Ja Kinsella mulle meeldib! Selles suhtes õige ravim minu hingeelu lappimiseks.
Ega ma kuu, paari pärast enam ei mäleta sellest midagi, kuid eks olegi "sellised" raamatud mõeldud pigem mõtete ja tundmuste lahjendamiseks ja eemalepeletamiseks. Jaanalinnuefekt - ainult ilma alkoholita.
Soovitan soojalt, kui meeldib Kinsella, kui oled naine ja kui oled väsinud ja katki.

Thursday, September 30, 2010

Neil Gaiman "Tähetolm"


Seekord ma ei julgegi oma arvamust avaldada. Kaunis sümbolistlik muinaslugu. Tahaks ja kõrvutangi raamatutega "Viimane ükssarvik" ja Coelho "Alkeemik". Teose puhul ei saa ma taas millegipärast üle ega ümber filmist. Olin seda eelnevalt näinud ja paratamatult heiastusid mu silme ees pidevalt katked linateosest. Kusjuures teiste raamatute ja filmide puhul ei ole see tendents olnud nii tugev, lausa häiriv.

Oeh... . Mulle ju ei meeldi sümbolism. Tegelikult ma vist ikka olen nii väike inimene, et ma lihtsalt ei saa sellest aru! Olen ju väikekodanlasest materialistlik põrsas!

Wednesday, September 29, 2010

Helga Nõu "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas"


Mu kass kadus ära. Läks teine kuu aega tagasi jalutama ja tagasi enam ei tulnudki. Kius oli/on ta nimi. Ehk on kasside limbos ja naaseb siiski kunagi?
Täna hommikul külastas mind üks triibik! Volksas töö juures lahtisest uksest sisse ja luusis ning näugus mööda saali ringi. Mul ei olnud talle süüa anda ja pidin ta kiiremas korras siseruumidest muidugi välja toimetama. Kahju oli kiisust! Ta oli nii õnnetu olemisega. Kummaline kokkusattumus siiski.
Sarkasmi, huumorit ja irooniat täis Lutsu "Kevade" 100 aastat hiljem kirjutatuna. Kõik siin elus on ju korduv pisikeste variatsioonidega. Peategelaseks tänapäeva Arno, kes on juhuslikult jurist ja otsib, leiab ja kaotab oma Teelesid. Ka härra Toots on esindatud keskses rollis oma riugastega. Kõik on ikka nii nagu olema peab!
Aga kassidest on mul ikkagi kahju!

Saturday, September 25, 2010

Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 1. raamat



Selline tore teismeliste tütarlaste romaan. Leidub ohtralt egoismi, põikpäisust, keelatud vilju, armuvalu ja kättemaksu.
Kaks pubekat Vassilissa (vampiir) ja Rose (kaitsja) satuvad koolis küllap vist ikka enese nõul ja jõul vampiiriklanni peadpööritavatesse intriigidesse, mida pikivad nende eneste hingeelu draamad. Sisse on toodud üllatavalt palju tavalisi probleeme (näiteks enese vigastamine), kuigi põhjendus on sageli müstikasse kalduv. Karakterid ei ole ühetasandilised (Mia, Dimitri, Viktor jne.), keegi ei ole üdini hea ega halb. Samuti on rõhutud korduvalt kurjuse (siinkohal strigoide) inimlikule poolele, mis on iseenesest meeldivalt üllatav ja ei muuda teost üksluiseks.
Kuna tegemist on saaga 1. raamatuga, siis pisike hirm on hinges, et ega ei teki pidevat kordumise ja venimise elementi. Idee ei tundu olevat nii tugev, et suudaks elada ja köita pikalt. Pigem näib tegu olevat tavalise kooliromaaniga, mille ilmestamiseks on kasutatud poppe fantasyelemente.

Tuesday, September 21, 2010

Tiina Laanem "Sidrunid ja siilid"


"Sõprade seltsis tuleb juua,"___. "Minu isa õpetas ikka, et napsuse peaga lähevad lõpuks hingeluugid lahti, ja seepärast vali alati seltskonda, kellega koos klaasi kergitad. Seal, kus lõhnab konkurentsi ja töö järele, hoia pea selge." (lk. 191)
Tore ajaviide, ei miskit enamat. Paraku. Seekord olen täiesti veendunud, et juba kuu pärast ei mäleta ma midagi. Ehk vaid ületöötanud näitlejanna unetuse ja kroonilise rahutuse probleeme. Muu jäi kaugeks, võõraks ja väiklaseks.

Leo Kunnas "Gort Ashryn. II osa. Sõda"


Et siis tegu Kunnase kosmosesaaga teise osaga. Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed tõstavad kaasinimeste vastu käe. Kas igavusest? Võimuiharusest? Või enese kõrgemale upitamise eesmärgil?
Irv areneb mehiselt edasi. Sellise täiusliku tulevikuinimese poole, kellel peaks nagu õiguse ja õigluse tunnetusega kõik korras olema. Inimlikest nõrkustest tundsingi siinkohal enim puudust.
Sisse on toodud ka pisike armulugu ja suur saladus ajamasina näol, mille saladustesse saab end uputada küll vist alles kolmandas osas.
Esimene raamat oli parem, haaravam. Teine tundus kohati sündmustevaene. Et siis tegevus kui selline oli valdavalt vaid lahingute näol. Siinkohal järge ma ikkagi ootan!

Monday, September 06, 2010

Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus"


Nii tore on teada, et leidub inimesi, kellega mu maitsemeel ühtib. Toores part ja boef a la tartar - nämma. Bach, Monteverdi ja Pärt - urrr! :) Ja ohtralt punast veini - mida veel mu hing võiks tahta?
Kui palju on juba kribatud enne mind. Mis ma pisike inimene siis siin ikka enam lisan.
Mõni teema puudutas väga isiklikult ja tahangi enese teada selle valu ja ilu seekord hoida.
Kuulamiseks:
Louis Andriessen "De Stijl"
Bachi kantaadid
muusikal "Hair" (lk. 55)
Monteverdi "Vespro della Beata" (lk. 124)
Arvo Pärt "Fratrese" (lk. 190)

Thursday, September 02, 2010

Louis Lowry "Andja"




Üdini veider maailm veel veidrama elukorraldusega. Kõik tundub ideaalne ja turvaline selles üliturvatud ja reegleid täispikitud kogukonnas. Peategelane Jonas on samuti esmapilgul täiesti tavaline poisslaps, kuid kõik muutub.
Turvatud maailmast saab äkitselt tundetult igav ja üksluine. Kõik on sama ja korduv. Ja lõpuks selgub, et tundetult igav on hoopis tundetult julm ja külm. Milline ükskõiksus ja hoolimatus.
Teost läbiv kulgemine ja pidev pinge kulmineerumine viib järjest tempokamalt finaalini ja haarab lugeja ebamaiselt endasse. Teos on nii sügav ja nii mitmekihiline, et ma ei adunud langemist. Olin täiesti sees, märkamata miskit muud.
Collinsi kõrval kahtlemata üks mu suurimaid avastusi/elamusi sel raamatuaastal.

Hiram "Mõru maik"

Saanud eelnevalt sõbrannalt vihje teose unikaalsuse kohta, sai see pikemalt mõtlemata pikitud mu lugemissoovide listi.

Ei oskaks aimatagi, et tegmist võiks olla eesti autori üllitisega. Nii udupeen stiil ja keelekasutus. Uskumatuna näivad teadmised modellindusest, sõltuvustest, uimastitest ja erinevat liiki neuroosidest. Lihtsalt hämmastav!

Peategelase vaimne tasakaalutus, segane tundeelu, ületöötamine - kõik haarab endaga kaasa kuni traagilise finaalini. Milliseni, jääb nüüd juba iga uue avastaja enda leida.

Wednesday, August 25, 2010

Armin Kõomägi "Pagejad"

Lihtsus ja voolavus pikitult imetabaste ütluste ja lõikudega. Kust see tuleb? Kellelt see küll pärineb? Meeldis idee, teostus, sõnadevalik. Sain ohtralt muiata ja samas pikalt vaagida öeldut.

"Mul oli kunagi jänes...väike jänku. Isa kinkis sünnipäevaks, kui ma sain kuueseks. Oli selline rumal, aga vahva tegelane. Ajasin teda mööda korterit taga ja... mäletan, kuidas ta toast kööki sööstes kurvis alati esikusse välja lendas, nagu kulunud rehvidega vormeliauto. See oli nii lõbus. Õde ega venda mu polnud, ainult jänes oli. Ühel õhtul hullasin temaga, vanemad vaatasid telerit, jänku ajas äkki ema vaasi koos tulpidega ümber. Vaas läks katki, ema oli hirmus pahane. Teate, mis ta tegi? Ta toppis mu jänkukese puuri ja just samal ajal algas telekas "Oota sa". Ema asetas puuri ekraani ette ja mu armas sõbrake pidi värisedes pool tundi vaatama, kuidas kuri hunt tema liigikaaslast taga ajas. Ma arvan, see oli talle šokeeriv." (lk. 106)

Mõtlesin elu kummaliste keerdkäikude ja valikute üle. Leidsin ja tõmbasin paralleele. Ja seda kõike vaid ilukirjandusliku heietuse tõttu. Mulle meeldis. Nii mõnigi hetk ja karakter meenutas midagi elust enesest ja leidus hetki mis jäävadki alatiseks meelde.
Viie peategelase isiklikud, sageli tragikoomilised ja valusalt reaalsed pihtimused. Nende karakterite nii suur mitmekülgsus... kõik see kokku oli ausalt lõpuni nauditav!

Monday, August 23, 2010

Charles de Lint "Südame metsad"

Täna siis lõpuks leidsin mahti teos lõpuni lugeda. Milline õnnistus. LUGEDA! See kuu ju jooksvalt muleioleaega teema.
Kiidusõnu siristama sel korral paraku ei hakka. Jälle. Olen ikka jätis küll. Kuidagi võõraks ja kaugeks jäi kõik.
Animatism aka manitu
ja Iiri folkloor on minu jaoks väga kauged ja kohati hoomamatud. Raske oli.
Tegevus, kui selline nagu toimus aga ei toiminud. Kummaline aga tõene väide.
Palju räägiti muusikast: Ani Di Franco, Sonny Rollins, Solas, The Walkabouts, John Coltrane. Kohati tundus lausa pealesunnitud kohustusliku elemendina nende loominguga tutvumine. Nojah. Mina seda endale paraku lubada ei saanud. Ei saa praegu ka. Kuigi eeldan ja loodan, et ehk annab see teosele lisaväärtuse.
Et siis ... tegevus toimub tormist laastatud linnas ja mingites erinevates vahemaailmades. Üks poolearuga joodik kutsub ürgse vaimu välja ja muutub üdini kurjaks. No enne seda käib muidugi paras tramburai ka võimu omamise teemal ja asjasse on segatud ikka rohkem inimesi. Igatahes asi väljub kontrolli alt ja mingi teine seltskond, kes siis headust esinab, üritab seda taas piiridesse suruda. Sinna siis lisaks palju müüte ja usku.
Eelnevalt kuulsin ohtraid ülistusi autori kohta. Haarasin suure hooga aga paraku sain jälle vastu näppe.
"... isegi suhetes teisega peab olema rahul iseenda kui isiksusega, sest mida sul muidu teisele pakkuda oleks." lk. 395

"Kui sa ise endale ei meeldi, siis kuidas sa saad oodata, et keegi teine sinust midagi peaks." lk. 407

Saturday, July 31, 2010

Candace Bushnell "Seks ja linn"



Tõsise "Sex and the City" andunud fännina potsatasin tõsise pettumust valmistama rämpsu otsa. Ei mingeid äratundmishetki. Isegi karakterid olid hoopis midagi muud. Milline pealiskaudsus ja teksti laialivalgumine.
Kohati ma ei saanud mitte midagi aru ja veel vähem suutsin ennast lainel hoida, et kes nüüd kes täpselt on.
Täielik raha ja aja raiskamine. Absoluutselt!

Monday, July 12, 2010

A. A. Milne "Karupoeg Puhh"



Lapsepõlves jäi mul Puhh paraku vahele. Ei viinud mind emme tema tegemiste juurde ega avastanud ma teda ka ise. Seega oli mul juba aastaid kinnisideeks siis täiskasvanuna tema tegemistega end kurssi viia.
Jabur, kas pole?
Paraku äratundmisrõõmu ei tekkinud - ei saanudki tekkida. Aga armas oli küll ja jabur :D.
Oma tulevase lapse unejutulisti pikin kindlasti ka Väga Väikese Aruga Karu lood ja tegemised.

Tuesday, June 29, 2010

Suzanne Collins "Lahvatab leek"



Lugesin hilisööni, ärkasin hommikul tunnikese varem ja siis kannatasin terve igavikuna näiva tööpäeva, et millal küll koju pääsen lugema!
Tegemist siis Collinsi "Näljamängude" triloogia teise osaga. Kui esimene osa sai suhteliselt konkreetse lõpu ja jättis õhku kerge pinge, siis teine osa ehmatab lausa oma keerdkäikudega! Ja seda kõike üdini positiivses mõttes.
Kõikjal ringkondades on kaos ja Näljamängud algavad uuel aaastal uue hooga. Rohkemat ei tohi siinkohal ju ometi paljastada.
Kui esimene osa oli super, siis teine tundub olevat veelgi parem. Vinguda võin vaid lõpu kallal. Viimastes peatükkides arenes kõik kuidagi ülikiirelt. Tahes tahtmata jäi mulje, et autorile surus vist deadline peale ja ehk oli isegi etteantud teatud lehekülgede arvu limiit. Kuidagi liiga kokkusurutud oli see teise osa grande finale.
No ja siis muidugi need lahtised otsad .... uue osa ilmudes peab küll raamatupoe ukse taha juba varahommikul kiibitsema minema. No ma lihtsalt ei suuda! Nii põnevaks on asi aetud.
PS! Katnissil tuli vist pubekas ka peale. Lõpus kammib ikka täitsa sassi ja ajab naljakat iba:P

Thursday, June 24, 2010

Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik"


Selline armas sümbolistlik muinasjutt.
Paraku oma arvamus puudub. Jääbki puuduma. Pisut Paulo Coelho tüüpi raamat.
Müts maha aga tõlkija - Krista Kaer ees! Imeline tõlge! Belissimo! Milline kaunis sõnademäng, voolavus ja värvivarieeningud!
"Me ei ole alati need, kellena me näime, ning peaaegu kunagi ei ole me need, kellena me end unistustes näeme." lk.28
"Muidugi loodab inimene alati, isegi nüüd - et teda kollektsioneeritakse, õigeks tunnistatakse, annoteeritakse, erinevaid variante kirja pannakse, et isegi tema autentsuses kaheldakse..." lk.52
"Iga naine võib nutta ilma pisarateta." ;"ja enamiku puudutus ravib. See sõltub haavast. Ta on naine,..." lk.109

http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=52&lang=esthttp://

Tuesday, June 15, 2010

Robert A. Heinlein "Tähesõdalased"



Heinlein oli vist üks mu esimesi vaimustusi ulme/fantasy vallas. Seetõttu ei saa ma ühtegi laitvat sõna lausuda. Mäletan senini esmakordset vaimustust, mis valdas mind seda teost lugedes. Korduvtarbimine kustutas kahjuks esmast eufooriat. Kuid vaid pisut. Senini vaimustab mind Heinleini militaristlik maailmakorraldus.
Kunnase kosmosesaagat lugedes valdas mind kummaline tuttavlikkus. Nüüd siis tean, et mida see mulle paljuski meenutas;) Kõik siin ilmas on varieeruvalt korduv oleks vist siinkohal asine väita.
Mitteteadjatele teadmiseks, et film ja raamat ei käi käsikäes. Kui film sisaldas peamiselt madinat, siis raamat on keskendunud pigem tulevikumaailma militaristlikule maailmakorraldusele ja sõjaväeteenistusele. Madinat saab tarbida vaid viimases peatükis. Kuid see just võlubki. Nii ehe ja inimlik ja nii enesestmõistetavalt edasi antud, et tekib paratamatult küsimus, et milleks üldse on vaja mõnda muud poliitilist valitsemiskorda.
Palju on öeldud monarhia, demokraatia ja kommunismi kohta, kuid paraku ei teinud ma märkmeid. Oluline on ehk see, et Heinlein on suutnud ammendavalt põhjendada, miks ei jää püsima ja ei sobi ükski poliitiline kord v.a. militarism.
Igati tore taasmeenutus;) Peaks vist "Nukkude isanda" ka kusagilt sebima ja pisut nostalgitsema.

Tuesday, June 01, 2010

Simon Holt "Neelatud"



Kõik saab alguse sellest kui tüdruk leiab raamatupoest ühe vana päeviku, mis sisaldab pealtnäha hullumeelse pajatusi neeljatest, kes võtavad üle inimese keha ja pagendavad ta enese nn. mina. Paraku avastab ta aga peagi, et tema väikevennast on saanud neeljas ja see kõik ei olegi väljamõeldis. Algab võitlus ja tagaajamine reaalsuses ja teistes dimensioonides, et päästa poiss.
No ei olnud õudne. Jäle aga oli kohati küll. Sisuvaene ja liiga kokkupressitud lühiromaan. Palju jäi vastuseta küsimusi, millele just oleks vastust soovinud.
Õnneks soetasin selle soodushinnaga hetkeemotsiooni ajel ja tööl olles ei tundunud selle lugemine ka just karjuv ajaraisk (muidu oleksin niisama passinud ja hullunud vaikselt). Seega julgen arvata, et ma ei kaotanud ega võitnud midagi. Lihtsalt jälle järjekordne linnuke kirjas;)

Wednesday, May 26, 2010

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Tõbi"



Järjekordse vampiirisaaga esimene raamat. Ootused olid erakordselt kõrged kuigi ma reeglina vampiire ei fänna.
Et siis Manhattanil puhkeb kaos ja paanika kui sinna saabub üks iidsetest. Rikkudes reegleid ja olles kampa löönud inimestega, hakkab ta valimatult nakatama inimesi. Sealt saab alguse sõda. Inimestevaheline ja ka vampiiride endi vaheline, kuna iidseid on rohkem ja see üks on rikkunud püha reeglit ja kokkulepet. Vampiirid ei ole romantilised kangelased, vaid midagi iidset ja koledat. Pigem inimhinge tappev viirus, mis võtab võimust keha üle. Pisut zombilikkust oleks vist täpne termin, kuigi nad tunnevad ja mõistavad, kuigi ei suuda oma ihasid ja kihku kontrollida. Ja siinkohal: zombid mulle ei meeldi!
Natuke pettusingi, kuna ootasin pisut inimlikkust, kuid selle asemel leidin eest hullunud vampiirzombid.
Siiski soovitan soojalt. Põnevat lugemist jätkub küllaga ja kaks rahutut ööd olid kindlustatud (nõrganärviline nagu olen, nägin õudukaid unes).

Saturday, May 22, 2010

Käisin poes (2)

Viimasel ajal on väga kiire. Raban kahe koha peal. No ja eila oli siis üle pika aja vaba päev. Peale väsitavaid iluprotseduure jäi tee peale RR. No mõtlesin, et piilun korraks sisse. Korraks oli vist mitu tundi ja kott sai raskeks.
RR-is olid nii nunnud fantasy soodukad: "Neelatud", "Kunagine ja tulevane kuningas", "Tähesõdalased" (no 25.- kroonu, ei saa ju soetamata jätta).
Veel lipsas mu kotti "Pagejad" ja pisut vanu raamatuid: "Jane Eyre", "Krokodill Gena ja teisi jutte" ja "Karupoeg Puhh".
No ja siis kaks korda "Romaanid". Sellised minientsüklopeedia laadsed. Tekkis küsimus, et miks ei ole eesti keelse olemas raamatut 1001 raamatut mida lugema peaks. Sellist oleks küll tore näppida!!!

Tuesday, May 18, 2010

Maite Carranza "Odi needus"



Triloogia osadest kahtlusteta parim. Kui esimesed kaks osa mind stabiilselt närvi ajasid, siis viimase läbisin raskusteta.
Et siis miks üldse lugeda kui ei meeldi? No olen kiiksuga. Sai kätte võetud, venitan ka lõpuni.
Tegemist siis naiste võimuga. Et on kaks erinevat nõidade liini. Surematud ja nn. head nõiad ja need siis omavahel madistavad. Mehed on lihtsalt ilusad ja head, kuid väga naiivsed ja rumalad.
Tegelikult on kõik tegelased naiivsed ja rumalad. Vist. See mind närvi pidevalt ajaski.
Ehk on tegemist liiga lastekaga ja mulle lihtsalt ei sobinud? Njah. Samas lastekaid ma ikka fännan vahest ju.
No kurjam küll ... ei ole millestki kirjutada. Sisu ei taha ju ümberjutustama hakata! Las ta siis jääb ja vajub unustustehõlma ... .

Friday, April 30, 2010

Jaan Ross "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Pisut intellektuaalsemat ja harivat kirjandust minu siiani tarbitud meelelahutuse vahele. Järgnevalt siis teemade loetelu sisukorrast lähtuvalt ja märksõnu seal leiduvast:

1)Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Ülevaade psühholoogia arengust ja muusikapsühholoogia tekkest.

2)Helilooja ja kuulaja erinevast suhtest muusikateosesse. Märksõnaks dodekafoonia muusikas.

3)Inimese muusikalised võimed ja nende hindamine. Piage´t arengustaadiumite teooriale tuginev indiviidi muusikaliste võimete arengu teooria. Mozart ja tema erakordsus. Absoluutne kuulmine. Muusikaline võimekus ja selle seos pärilikkusega ja/või keskkonnaga milles sirgutakse. Muusikaliste võimete ja oskuste hindamine ja selle objektiivsus.

4)Muusika ja emotsioonid. Muusika mõju ja seotus filmis. Muusikud, kui erinevad psühholoogilised tüübid oma valikutes (pilli valikus jne.). Lavahirm ja selle positiivsed ja negatiivsed ilmingud. Bold

5)Muusika ja ülemhelide rida. Heli ja selle võnkesagedus. Tõva kõrilaulu olemus.

6)Muusika kui kommunikatsioon. Saatja (helilooja, esitaja), kanal, vastuvõtja.

7)Mälust ja muusikast. Kaja-, lühiajaline ja pikaajaline mälu muusikas. Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu. Tonaalne ja dodekfooniline muusika.

8)Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pythagorase häälestus, võrdtempereeritud häälestus ja puhas häälestus. Laadi astmete hierarhia.

9)Tämbri kognitiivsed dimensioonid.

10)Keele ja muusika vastasmõjust eesti vanema rahvalaulu näitel.

11)Theodor Adorno "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui Lääne muusikakultuuri mõtestamise katse. Kuulaja seitse iseloomulikku tüüpi Adorno järgi. Muusika ja selle seos rahvuslikkusega. Dirigent ja orkester ning nende suhe teineteisesse Adorno järgi.

12)Eetikast ja uurimismeetoditest psühholoogias. Ameerika psühholoogide eetikakoodeksi printsiibid. "Musta kasti" meetod, aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine ehk elektroentsefalograafia (EEG), magnetoentsefalograafia (MEG) ja positronemissioontomograafia (PET). Sachsi pillideklassifikatsioon ja pillide tavapärane liigitus sümfooniaorkestris.

"Mille inimene meelde jätab, selle põhjal kujundab ta oma maailmapildi. Milline on inimese maailmapilt, see määrab tema tegutsemisviisi. Mis omakorda aitab kujundada meid ümbritsevat maailma selliseks, nagu me tahame (või ka selliseks, nagu me ei taha)." lk.88

"Ausus inimese käitumises on tihedalt seotud tema tegevuse läbipaistvuse ja ka eesmärgipärasusega, sest ebajärjekindel käitumine tekitab kõrvalvaatajas tihti õigustatud küsimusi sellise käitumise tegelike motiivide kohta." lk.163

Ja piisut õõvastav leid Uus-Guinea saarelt analoogina meile tuntud parmupillile. Mängija püüdab kinni suure kiili ja hoiab teda jalgadest. Kuna kiil soovib ära lennata, siis ta vehib tiibadega ja tekitab seega sumisevat heli. Mängija tõstab siis selle hargutava kiili suu juurde ja puhub seda. Pidavat toimima nagu parmupill ikka. Kole kas pole? Siinjuures siis viitan lk. 75, kus saab täpsemalt sellest lugeda.

Tuesday, April 20, 2010

Alice Sebold "Minu armsad luud"




Kõigepealt nägin ma filmi, mis tekitas vägagi vastakaid tundeid. Tibukollaselt õõvastav oleks vist siinkohal täpne kirjeldus.
Raamat ise oli juba ennem plaanis. Film ja raamat - nii sarnased ja nii erinevad. Kui filmi on jäetud teatud lapsemeelsust, siis raamatust endast õhkub kordades rohkem täiskasvanulikkust.
Tüdruk vägistatakse ja tapetakse ning ta ei kasvagi kunagi suureks. Tema silmade kaudu saame jälgida lähedaste ja omaste elu ja tundeid. Eelkõige siis tema vanemate omavahelisi suhtekeeriseid ja tema õe naiseks sirgumise lugu.
Palju on tundeid ja tundmusi.

Monday, April 05, 2010

Robert van Gulik "Templiviirastus"



Seekord siis tekkis tõsisem probleem nimedes orienteerumisel. Aga midagi ületamatult hullu ka ei olnud. Üllataval kombel ma seekord ei heitunudki kohtunikuhärra polügaamiast. Eks oli ka naiste roll kandvalt väike.
Põnev oli. Oluliselt parem kui "Kummitused kloostris".
Lugedes tekkis paratamatult ka perverssne huvi, et millega täpsemalt seal kloostris siis tegeleti. Vastus saabus samuti - budistlik tantrism. Väga palju eesti keelset infot ma selle nn. vulgaarsevõitu usundi kohta netist ei leidnud. Siiski ühe viite sain:

Sunday, April 04, 2010

John Grogan "Marley ja mina"



Kõigepealt nägin ma filmi, mis oli hea. Siis lugesin raamatut, mis oli kordades parem. Lausa suurepärane! Viimasel ajal olengi loomaraamatute fänniks muutunud.
Et siis lugu noorpaarist, kes võtab endale tähelepanuhäirete all kannatava labradori. Ja lugu sellest, kuidas nad koos kasvavad ja vananevad ja pere loovad. Groganil on hämmastavalt hea irooniline huumorimeel. Oskus ka enese üle naerda on ju igati teretulnud nähe.
"Ära iial aeglusta tempot, ära iial vaata seljataha, ela oma elu noorusliku energia ja särtsuga, ole uudishimulik ja mänguhimuline. Senikaua, kuni pead end alles kutsikaks, võid seda sünniaastast hoolimata ka olla." (lk. 217)

Tuesday, March 30, 2010

Sofi Oksanen "Baby Jane"


Ma ei mõista Eestit vallanud Oksaneni-maaniat. Mitte, et ta halb oleks, oh ei, aga midagi tabavalt uut ma sealt ometi ei leidnud.

On tibi (tema seksuaalne orientatsioon ei ole siinkohal oluline), kes tarvitab ohtralt mõnuaineid (olgu see siis alkohol või lademetes erinevaid psühhotroopseid retseptiravimeid). Ta armastab (mis siis, et naist) ja ootab vastuarmastust. Tal on omad hirmud (siinkohal siis depressioon). Tal ei ole tööd. Ta otsib kergemat äraolemist, äraelamist. Tema päevad mööduvad vaid enesega ja oma muredega tegelemisega (oma mure on ka armastatu mure, sest tema heaolu on ju otsese seoses nn. oma heaoluga). On foobiate kõrval ka paanikahäired, millele kahjuks on pühendatud liiga pealiskaudne leheruum. Viimasest oleks tahtnud tõesti pisut rohkem lugeda. On surma, nii enesetappude kui moodsa immuunsussüsteemipuudulikkuse näol.

Oksaneni stiil on muidugi laulev. Sellest õhkuv kergus, ladus voolavus ja kohati lausa poeetiline sõnademäng liigutas mind tõesti. Seda ei juhtu just tihti ja eks see ole märk iseeneses.

Ehk oleksin pidanud alustuseks lugema midagi muud, kuna selle teose temaatika oli minu jaoks liiga oma, liiga teadaolev, liiga igapäevane. Mitte, et mul isiklikke kogemusi antud valdkonnas oleks, kuid minu tuttava tuttavatel on - nii vist oleks siinkohal korrektne öelda:)

Saturday, March 27, 2010

Robert van Gulik "Kummitused kloostris"


Kunagi lapsena olin vaimustuses. Taasavastus tekitas rõõmu kergusest ja teksti voolavusest. Krimkadega on mul üldse kummaline suhe. Jäävad teised kuidagi pealiskaudseks minu jaoks (aastaid-aastaid tagasi lugesin neid ometi andunult). Seda eriti viimastel aastatel. Gulik oma vanas headuses vähemalt ei tüüdanud vaid pakkus pisikese taasavastusrõõmu, et oh selle nüansi peale ma kohe ise ei tulnudki. Kuigi jah ..., et siis mida?
Kohtunik Di abiline Tao Gan tegi muidugi väga omapärase etteaste kogumise ja kokkuhoiu teemal:
"Taevas on meile kinkinud nii palju häid asju, pealegi ilma rahata! Katus pea kohal, toitu kõhu jaoks, riided ihukatteks. Ma kardan alati, et ühel heal päeval taevas vihastab, nähes, et me peame neid asju enesestmõistetavaks ja isegi kulutame neid mõtlematult. Sellepärast ei suuda ma ära vistata midagi, mida saab veel ühel või teisel viisil kasutada." (lk. 137)
Huvitav kas mõni nõukaaegne pahnakollektsionäär on samasugusele tulemile jõudnud? Kahtlen.
Õõvastav on muidugi ka kohtunik Di polügaamia. No ma saan aru, et ühiskond ja kultuur nõudis seda, kuid ikkagi on pahakole lugeda. Väkk. Ümmardame kõik koos ühte meest ja siis jagame mitmekesi sõbralikult voodit ja vorbime "isandale" lapsi. No mulle ei meeldi see lihtsalt. Aga eks tuleb leppida nende sellele ajastule iseloomulike pisiseikadega, et nautida Gulik´u kohtunik Di seiklusi.

Aita Kivi, Dagmar Lamp, Kati Murutar, Inga Raitar "Seiklus neljale"

Väga omanäolise ja suurejoonelise reklaamkampaaniaga valgust näinud üllitis. Kui suvel (oli vist ikka suvel) seda Reporteris nägin, siis ikka imestasin ette ja taha, kuid raamatuostulisti sai ta kiirelt pikitud.
Et siis neli naist võidavad mingi kruiisi valdavalt penskarite luksuslaevale ja otsustavad hakata jutustama üksteisele lugusid endast ja oma lähedastest. Kõik nad on omamoodi ilusad ja edukad. Selline visualiseeritult natuke õnnetu, sest ei ole armastust, täiusliku naise fenomen. Ja nagu arvata, nad kõik leiavad endale selle õnneliku ja etteaimatava ilusa lõpu. Murutari loo puhul ainsana tuli lahendus pisut võõras ja üllatav.
Murutar üllataski. Liiga ülepingutatud tekst. Karjus teine oma kangelasega teiste vahelt täpselt nagu muudimuu. Ei haakunud üldise suminaga ja häiris oma ülepaisutatud sõnademängu ja keelevalikuga. Kahju.
Seevastu aga Lamp ja Raitar mängisid oma karakterid imeliselt välja ja nende laulukesi oli kõrvale ja meelele kaunis kuulata.

"- elu on liiga lühike ja väärtuslik, et raisata seda suhetele, mis sulle midagi ei paku, või inimestele, kes ainult sust energiat imevad, midagi vastu andmata." (lk 183 D. Lamp)
"Iga uus armumine on olnud omal moel murdepunkt. Iga uus töökoht või tegevus, mille enda jaoks esmakordselt avastanud olen. Iga uus kogemus, mis õpetanud elule uutmoodi vaatama. Uus mõtteviis või elustiil. Sõltub ju sellest, kas murdepunkt on miski, mis annab eluteele täisnurga all täiesti uue sihi, või miski, mis tõukab sind kulgema endisest õige pisut erineval suunal. Sest, olgem ausad, enamiku inimeste eluteed meenutavad ju pigem leebete loogetega sinusoide." (lk 189 A. Kivi)
"Tean nüüd, et laste ja liisingute nimel ei tohi kummi kuhugi keskpõrandale kokku venitada, nii et kõik on tegelikult õnnetud. Ei saa olla "natukene õnnelik" - nii, nagu ei olda ka "natukene rase". Sa kas oled või mitte." (lk. 241 K. Murutar)

Sunday, March 14, 2010

Kaur Kender "Yuppiejumal"

Kõigepealt oli Bukowski ja siis oli Fante ja tema "Küsi kaduvalt" ja siis tuli Kender. Täpselt selles järjekorras see asi oligi. Teadaolevalt siis Fante iidoliks Bukowski ja Kenderile suureks eeskujuks Fante. Stiil on sarnane. Minu jaoks hämu. No sorry. Ei ole see kivi kellegi kapsaaeda, veel vähem Kenderi enda. Tema suhtumine (teosest lähtuvalt) klienditeenindajatesse kui mööblisse? Tugev väljaütlemine enivei, kuid Kender on nõudlik ja helde klient. Kliendina tõeline kuningas. Kumas suhtumist või vähemalt paistis kumavat suhtumist elusse. Temalikku elusse. Siiski ta ei ole minu jaoks mees, kes vaataks bimbot vaid panoeesmärgil ... ta paistab vajavat enamat! Samas see filoloogitibiteema tuli tuttav. Tekkis assotsatsioon teatud indiviididega, et keda vist on sealkohal silmaspeetud. Loodan, et ennatlik ja kui ka mitte, siis vähemalt imetabaselt kaunis!
"Aga kui inimene ennast sitaks peab, siis on selge, et varem või hiljem hakkab ta haisema. Võta mõistus pähe. Sa oled kaunitar. Sa oled ilus naine." (lk. 99)
Ilusaid ja naljakaid hetki on veelgi. Tabavaid leide jätkub kõigile;)
Mulle ei meeldi Bukowski, ei meeldi ka Fante ja seega vist ei meeldi ka Kender (tema stiil) aga see on vaid minu isiklik probleem!!!

Wednesday, March 10, 2010

George R. R. Martin "Kuningate heitlus" 2

Njah. Aega võttis aga oli põnev (kohati). Samas võrreldes eelmiste osadega valgus kõik minu jaoks laiali. Raske oli kohaneda ja nautida lahingukirjeldusi. Muutusid teised kohati lausa tüütuks. Eelmiste osadega võrreldes jäi hinge tühi tunne. Ootusärevus puudub, kuigi saagat pooleli ma kindlasti ei jäta. Meeldisid tegelaste isiksuste arengud. Suure poolehoiu võitsid Sansa (varasemalt oli ta minu jaoks üks äärmiselt ebameeldiv positiivne tegelane), Tyrion ja tema nutikas tarkus ning ka Arya oma tõelise vaprusega.
Palju jäi segaseks ja ma ei suutnudki mõningaid lünki täita.

Sunday, March 07, 2010

Apollos käidud korda mitu:P

Viimasel ajal on lugemine unarusse jäänud, kuid seeeest on mu teine kirg mind kõvasti premeerinud. See on ju tore, kui suudan nädalas seitsmest turnast kuus rahadesse tulla ja lausa kolm võita:D Tegu siis pokkeriga, kes veel ei tea. Siinkohal olen endale alati lubanud, et peale võitu saan raamatuid!!! Nii tore! Ostsin lõpuks isegi Murakami "Kafka mererannas" ära, kuigi enamus raha (siinkohal nn. lubatud "kulutan ära raha", mitte reaalne võit, mis on ju ometi kordades, lausa kümnetes kordades suurem) läks siiski massile (listi soodukatele ja mõningatele leidudele ka) ja saabaste peale. No see viimane on kyll haige fetiš minu poolt. Mitte kingade, vaid just saabaste!!! Suutsin jälle mingid bling-bling klubikad soetada - 7 paari vist juba??? Samas klubitamas ma ei käi ju:P
Veel leidsin raamatutest tiba odavaid Gulikeid, tiba Murutari, "Minu armsad luud" (film masendas aga raamat oli kinnisidee), mõned toredad poolnaistekad, pisut Oksaneni ja üks pisike shnaps Kenderit. Fantasy jäi seekord välja. Väike ajutine üledoos vist, see Martin venib ja venib, kuigi on nii põnev .... .
Njah. Nagu tänagi. Lugeda oli soov kõva, kuid siis ... liiga krdi palav ja keegi ei suutnud kaminat vaigistada, kole veiniisu, kole väss ja nii ma siis üritasin lugeda ja pidin pidevalt mingi järjekordse häda pärast katkestama. Lõpuks sai ikkagi loobutud ja käsi pokaali järgi sirutatud:D Ikkagi naistepäeva eelõhtu ju ja homme ei ole kuhugi kiiret!

Sunday, January 31, 2010

Leo Kunnas "Gort Ashryn. Enne viimast sõda." I



Ma ei tahaks eriti arvustada eesti autoreid aga tõele au andes Kunnas kuulub oma üllitisega küll maailma kirjameeste seltskonda. Milline voolavus.
Kuu alguses kui raamatut nokitsema hakkasin, kurtsin venivuse üle. Meeletu mass militaarseid kirjeldusi oli minu kui naisterahva jaoks lihtsalt liig mis liig. Seetõttu viskasin raamatu korduvalt nurka ja tegin pidevaid ponnistusi, et sellele jälle käpp vahele ajada. Raske oli. Mingist hetkest hakkas aga teos jooksma ja siis enam käest ma seda ei saanud (see oli siis peale Kommodoori ja Irv´i vestluse lõppu).
Militarism kirjanduses mulle meeldib. Kiiksuga nagu ma olen.
Ja lahinguarvuti ise oli tõeline koomik. Tema vestlused Irv´iga panid mu nii mõnigi kord muigama ja samas suutis ta pilduda tõelisi pärle.
"Meessoost isendi poolt naissoost isendile lillede kinkimine on selles kontekstis sümboolne märk, millega antakse teada soovist astuda seksuaalvahekorda...___" (lk. 258)
"Ära ütle ei, kui elu pakub sulle midagi tõeliselt suurt, ilusat ja head. Seda juhtub tõenäoliselt vaid kord elus." (lk. 262)
Riiulis ootab järge ka teine osa. Paraku otsustasin siiski teha väikese pausi, kuigi öösel kätu ikka sügeles järje haaramise järgi.

Thursday, January 28, 2010

Vicky Myron; Bret Witter "Kuulus raamatukogukass Dewey"

Ühel külmal jaanuarihommikul leiavad raamatukogutöötajad tagastatud raamatute postkastist üdini külmunud kassipoja. See on lugu lootmisest, ellujäämisest, võitlusest ja meeletust armastusest ja hoolimisest. See on lugu imearmsast kõutsist ja lugu inimestest, kes teda ümbritsevad. See on väikelinna ellujäämislugu ja lugu erinevatest põlvkondadest. Imearmas ja südamlik ajaviide eriti praegusel majanduslikult ebastabiilses olukorras.
Ka minul on kusagil üks punane kõuts ja alati kui ma vanematekodu külastan, leiab ta hetke, et mind andunult lakkuda ja nurruda. Isepäine ja uhke, samas tulvil armastust ja valmis seda igal moel endast andma.

Tuesday, January 26, 2010

Roger Zelazny "Teemärgid"


Võrreldes Amberi kroonikate ja näiteks "Needuste alleega" jäi antud teos minu jaoks liiga laialivalguvaks. Tegelikult sain lähedaselt juba ennetavalt hoiatava noodi, et päris ehedat rõõmu sellest oodata ei maksa. Segane, hüplik ja sisuvaene. Iseenesest oli tabav ja uudne lahendus ajas rändamisest, kuid Tees eneses nägin siiski pigem Amberi tee varju. Ehk siis sama erinevate reaalsuste teema, kuid pikitud ka ajas rändamisest. Ja jällegi draakonid? Mis mõte nagu neil oli ja milleks neid vaja oli? Tundus pigem pastakast väljaimetud kahvatu Amberi kloonina. Eks ta seal vahepeal ilmunud ju ongi ja sellest johtuvalt tekib paratamatult tunne, et tegu on sundteosega fännide survel või siis edust tiivustatuna kribatud uus analoog, et ehk läheb ka see peale. No ma ei tea. Minu jaoks siiski kahvatu vari Zelazny loomingus.

Friday, January 22, 2010

Robin Hobb "Kuninglik salamõrtsukas" Farseeri triloogia II raamat 2. osa

Ma vaid neelasin seda! Rosin!
Pisut keeruline oli alustuseks kohaneda kõigi tegelastega, kuna eelmise raamatu lugemisest on möödas juba päris pikk aeg. Siiski suutsin ennast intriigide ja tegelaste taustaga suht kiiresti kurssi viia. Mõne üksiku puhul jäi minu mälu pikemalt triivima, kuid siiski suutsin tuvastada ka viimased jäänukid ja nad õigesse lünka suruda, et kõike õigesti hoomata. Siinkohal on tegemist muidugi minu isikliku probleemiga, mitte raamatu poolsega. No mis teha, et mõni tegelane (näiteks emand Patience ja Celerity) ei olnud mulle nii sügavalt hinge juurdunud!
Ja nüüd pean ma siinkohal jälle raskelt ohkama. Millal küll tuleb järg? Nii põnevaks läks ju!

Saturday, January 16, 2010

Sophie Kinsella "Kas mäletate mind?"

Vahelduseks siis natuke naistekat. Kinsella on nii toredalt pealiskaudne ja kerge. Kui ikka masendus suur ja väsimus, siis pisut kergust ravib. Ma ei oskagi midagi kommenteerida. Kõik oli üdini ootuspärane, sain sealt just selle noosi, mida ootasin, eeldasin ja soovisin. Üdini naiivne, "blond" ja mida kõike veel... .
Sisust lühidalt. Tütarlaps ärkab haiglas ja oi ups, viiamane mis ta mäletab on see, et ta on puseriti hammastega 25-aastane ilmselgelt tööl alahinnatud ja just maha jäetud. Aga tegelikult on möödunud 3 aastat ja ta on piltilus karjääritibi, pealegi veel abielus miljonäriga. No mälu tal tagasi ei tule loomulikult ja see suhkruvatielu on ka puhas kližee, mida võiski oodata. Ja eks sealt siis igasugused liinid ja tramburai ka pihta hakkab;)
Midagi siiski. Trükivead! Kas tõesti pean ma igalt leheküljelt neid leidma? Kas on palju palutud, et keegi enne trükkiminekut selle terava pilguga ülevaataks ja korrektuurid läbi viiks?