Üdini veider maailm veel veidrama elukorraldusega. Kõik tundub ideaalne ja turvaline selles üliturvatud ja reegleid täispikitud kogukonnas. Peategelane Jonas on samuti esmapilgul täiesti tavaline poisslaps, kuid kõik muutub.
Turvatud maailmast saab äkitselt tundetult igav ja üksluine. Kõik on sama ja korduv. Ja lõpuks selgub, et tundetult igav on hoopis tundetult julm ja külm. Milline ükskõiksus ja hoolimatus.
Teost läbiv kulgemine ja pidev pinge kulmineerumine viib järjest tempokamalt finaalini ja haarab lugeja ebamaiselt endasse. Teos on nii sügav ja nii mitmekihiline, et ma ei adunud langemist. Olin täiesti sees, märkamata miskit muud.
Collinsi kõrval kahtlemata üks mu suurimaid avastusi/elamusi sel raamatuaastal.
No comments:
Post a Comment