Friday, May 30, 2014

Kiiri Saar "Punamütsike kakssada aastat hiljem"

Ma armastan noortekaid nagu paljusid teisigi žanre. Väga harva juhtub nii, et miski läheb minust kaarega mööda ja ei jõuagi kohale. Oma järjepidevuses viin siiski lugemise alati või millalgi võiduka lõpuni. Vähe on teoseid mis siiani lõpetamist nõuavad.
See siin järjekordselt jäi mind riiulisse ootama. Natuke liiga naiivne, liiga ilustav, liiga ..... . Ütleme siis lühidalt LIIGA minu jaoks.
"Lepatriinumäng" oli kõrgem pilotaaž aga "Punamütsike" kadus kuhugi muinasjutumaale ära.
Las see olla siis. Sisust paari lausega... .
Punamütsike ja Hunt otsustavad igapäevased ja tüütud "ma söön su ära" mängud lõpetada ja koos Tallinaasse Lady Gaga kontserdile sõita. Teel kohtavad nad Hansu ja Gretet, kolme alkohoolikust põrsakest ja  snoobidest Kaunitari ja Koletist, kellega nende teed ristuvad ja seiklused algavad. Põhimõtteliselt nii ongi. Tiba sekka armukolmnurki ja armukadedust ja muinasjutulikku romantikat.
Hetkeks tekkis mõte, et nagu sümbolism ei ole minu teema, siis ilmselt mitte ka muinasjutud. Sorry.