Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"

Et siis lisa või peatüki laiendus verinoortest. No ma ei tea. Igatahes hale vari "Videviku" saaga enda kõrval. Oleks võinud ka olemata ja lugemata jääda. Milles muidugi veelkord kinnitust leidsin on verinoorte lauslollus. Uudisena tuli muidugi nende absoluutne naiivsus. Samas kas võibki loota ühiskonna madalamast kihist pärit isikute puhul erakordse nupukuse ilminguid. Et mitte teadmata kadumistega tähelepanu äratada, siis seda taktikat Victoria kasutaski uute vampiiride loomisel. Paraku ei olnud vastloodud aga piisavalt arukad ja vaoshoitud ning suutsid Seattle´is paraja mäsu korraldada, mis jõudis ka Voltaire´de kõrvu. Teadupärast on ju uute vampiiride loomise eelduseks võim(e) neid ohjata. Seda aga Victoria ei suutnud, ei tahtnud ja nii ootaski neid ees hävitamine.

Stephenie Meyer "Koidukuma"

Jeerum. Ma poleks iialgi uskunud, et mõni noortekas võib olla nii verine! Mul ei jätku sõnu kirjeldamaks oma tundeid sünnitusloo taustal. Segu tapvast põnevusest ja iiveldama ajavast õudusest. Uih. Nagu Murakami kassitapp juba.

Tegutsemist on palju. Mängu tulevad kõik ja täies arsenalis. Mitte miski ei ole nii nagu näib. Maetud saavad vanad vaenud ja algust näevad uued intriigid. Kõik pöördub, muutub, areneb.

Lõpetuseks arvan, et minu eelarvamus saaga kohta sai küllaga kummutatud. Oli ikka väärt lugemine küll. Ja juba sügelevad näpud uute saagade järgi.

Stephenie Meyer "Päikesevarjutus"

Seattle´is on kuritegevuse laine äkitselt tõusnud rekordkõrgusele. Seda just salapäraste kadumiste ja tapmiste tõttu. Järelikult on tegemist suure hulga verinoortega, kes ei suuda oma vereiha taltsutada. Kes on selle armee taga ja milleks seda vaja?

Pidev ootamine on kolmanda osa juhtsõnaks. Paigal tammumine ja venivus. Kuuldavasti pidigi olema tegemist teise osa lõpuga, kuid arvan, et kirjastajate nõudmisel sai teos eraldiseisvaks, mida tõesti poleks vaja olnud. Siinkohal on see aga pelgalt minu pisike arvamus. Sõbranna leidis, et talle meeldis see väga. Maitsed on seega erinevad, mida oligi tarvis tõestada.

Stephenie Meyer "Noorkuu"

Minu jaoks kiire ja tempokas. Kui algus pakatas Bella melanhooliast ja kaotusevalust, siis sündmuste kiire kulg mattis ängi kõik endasse.

Saaga parim, sest venivuse hetke ei tekkinudki.

Millegipärast sai selles romaanis alguse minu antipaatia hundipoisi vastu ja etteruttavalt võin öelda, et olenemata tema suurest südamest see antipaatia aina süveneb ja kulmineerub viimase raamatu lõpus leppiva, kuid tugeva vastumeelsusega.
Edwardit on vähe. Üldse Cullenid on orbiidist väljas enamus ajast. Kurb.

Valdavalt siis Bella südamevalu lugu ja väikelinna üksluine erakordsus. Kuid mis saab Forksis olla igavat, kui seal elutseb nii koloriitne seltskond;)

Stephenie Meyer "Videvik"

Suure eelarvamuse tõttu lükkasin lugemist pidevalt edasi. Nüüd kui suurem hullus on juba möödunud, otsustasin saaga lugemist ka ise alustada.
Mis siin ikka ... teada-tuntud teema kõigile.
Pisut üllatav oli, et noortele mõeldud raamatus on nii palju varjatud ja nähtavat erootikat. Kohe piinlikult palju!
Tegelikult mulle meeldis ja esmane eelarvamus sai küllaga kummutatud. Nii, et naudin ahnelt edasist. Aega selleks ju on;)