Et siis tegu Kunnase kosmosesaaga teise osaga. Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed tõstavad kaasinimeste vastu käe. Kas igavusest? Võimuiharusest? Või enese kõrgemale upitamise eesmärgil?
Irv areneb mehiselt edasi. Sellise täiusliku tulevikuinimese poole, kellel peaks nagu õiguse ja õigluse tunnetusega kõik korras olema. Inimlikest nõrkustest tundsingi siinkohal enim puudust.
Sisse on toodud ka pisike armulugu ja suur saladus ajamasina näol, mille saladustesse saab end uputada küll vist alles kolmandas osas.
Esimene raamat oli parem, haaravam. Teine tundus kohati sündmustevaene. Et siis tegevus kui selline oli valdavalt vaid lahingute näol. Siinkohal järge ma ikkagi ootan!
2 comments:
esimeses oli meeletult pikk sissujuhatus, mis võttis jalust nõrgaks.
Õige!
Aga peale Kommodoori ja Irv'i vestluse lõppu sai lugu ikka sajaga hoo sisse. Siis ma seda enam käest ei saanud. Muudkui nohisesin omaette ja kõik tähtsad toimetused lükkusid edasi.
Seekord ma paraku seda ei kogenud:(
Post a Comment