Täna siis lõpuks leidsin mahti teos lõpuni lugeda. Milline õnnistus. LUGEDA! See kuu ju jooksvalt muleioleaega teema. Kiidusõnu siristama sel korral paraku ei hakka. Jälle. Olen ikka jätis küll. Kuidagi võõraks ja kaugeks jäi kõik.
Animatism aka manitu
ja Iiri folkloor on minu jaoks väga kauged ja kohati hoomamatud. Raske oli.
Tegevus, kui selline nagu toimus aga ei toiminud. Kummaline aga tõene väide.
Palju räägiti muusikast: Ani Di Franco, Sonny Rollins, Solas, The Walkabouts, John Coltrane. Kohati tundus lausa pealesunnitud kohustusliku elemendina nende loominguga tutvumine. Nojah. Mina seda endale paraku lubada ei saanud. Ei saa praegu ka. Kuigi eeldan ja loodan, et ehk annab see teosele lisaväärtuse.
Et siis ... tegevus toimub tormist laastatud linnas ja mingites erinevates vahemaailmades. Üks poolearuga joodik kutsub ürgse vaimu välja ja muutub üdini kurjaks. No enne seda käib muidugi paras tramburai ka võimu omamise teemal ja asjasse on segatud ikka rohkem inimesi. Igatahes asi väljub kontrolli alt ja mingi teine seltskond, kes siis headust esinab, üritab seda taas piiridesse suruda. Sinna siis lisaks palju müüte ja usku.
Eelnevalt kuulsin ohtraid ülistusi autori kohta. Haarasin suure hooga aga paraku sain jälle vastu näppe.
"... isegi suhetes teisega peab olema rahul iseenda kui isiksusega, sest mida sul muidu teisele pakkuda oleks." lk. 395
"Kui sa ise endale ei meeldi, siis kuidas sa saad oodata, et keegi teine sinust midagi peaks." lk. 407
No comments:
Post a Comment