Lihtsus ja voolavus pikitult imetabaste ütluste ja lõikudega. Kust see tuleb? Kellelt see küll pärineb? Meeldis idee, teostus, sõnadevalik. Sain ohtralt muiata ja samas pikalt vaagida öeldut. "Mul oli kunagi jänes...väike jänku. Isa kinkis sünnipäevaks, kui ma sain kuueseks. Oli selline rumal, aga vahva tegelane. Ajasin teda mööda korterit taga ja... mäletan, kuidas ta toast kööki sööstes kurvis alati esikusse välja lendas, nagu kulunud rehvidega vormeliauto. See oli nii lõbus. Õde ega venda mu polnud, ainult jänes oli. Ühel õhtul hullasin temaga, vanemad vaatasid telerit, jänku ajas äkki ema vaasi koos tulpidega ümber. Vaas läks katki, ema oli hirmus pahane. Teate, mis ta tegi? Ta toppis mu jänkukese puuri ja just samal ajal algas telekas "Oota sa". Ema asetas puuri ekraani ette ja mu armas sõbrake pidi värisedes pool tundi vaatama, kuidas kuri hunt tema liigikaaslast taga ajas. Ma arvan, see oli talle šokeeriv." (lk. 106)
Mõtlesin elu kummaliste keerdkäikude ja valikute üle. Leidsin ja tõmbasin paralleele. Ja seda kõike vaid ilukirjandusliku heietuse tõttu. Mulle meeldis. Nii mõnigi hetk ja karakter meenutas midagi elust enesest ja leidus hetki mis jäävadki alatiseks meelde.
Viie peategelase isiklikud, sageli tragikoomilised ja valusalt reaalsed pihtimused. Nende karakterite nii suur mitmekülgsus... kõik see kokku oli ausalt lõpuni nauditav!
No comments:
Post a Comment