Vahelduseks siis natuke naistekat. Kinsella on nii toredalt pealiskaudne ja kerge. Kui ikka masendus suur ja väsimus, siis pisut kergust ravib. Ma ei oskagi midagi kommenteerida. Kõik oli üdini ootuspärane, sain sealt just selle noosi, mida ootasin, eeldasin ja soovisin. Üdini naiivne, "blond" ja mida kõike veel... .Sisust lühidalt. Tütarlaps ärkab haiglas ja oi ups, viiamane mis ta mäletab on see, et ta on puseriti hammastega 25-aastane ilmselgelt tööl alahinnatud ja just maha jäetud. Aga tegelikult on möödunud 3 aastat ja ta on piltilus karjääritibi, pealegi veel abielus miljonäriga. No mälu tal tagasi ei tule loomulikult ja see suhkruvatielu on ka puhas kližee, mida võiski oodata. Ja eks sealt siis igasugused liinid ja tramburai ka pihta hakkab;)
Midagi siiski. Trükivead! Kas tõesti pean ma igalt leheküljelt neid leidma? Kas on palju palutud, et keegi enne trükkiminekut selle terava pilguga ülevaataks ja korrektuurid läbi viiks?
No comments:
Post a Comment