Jaan Ross "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Pisut intellektuaalsemat ja harivat kirjandust minu siiani tarbitud meelelahutuse vahele. Järgnevalt siis teemade loetelu sisukorrast lähtuvalt ja märksõnu seal leiduvast:

1)Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Ülevaade psühholoogia arengust ja muusikapsühholoogia tekkest.

2)Helilooja ja kuulaja erinevast suhtest muusikateosesse. Märksõnaks dodekafoonia muusikas.

3)Inimese muusikalised võimed ja nende hindamine. Piage´t arengustaadiumite teooriale tuginev indiviidi muusikaliste võimete arengu teooria. Mozart ja tema erakordsus. Absoluutne kuulmine. Muusikaline võimekus ja selle seos pärilikkusega ja/või keskkonnaga milles sirgutakse. Muusikaliste võimete ja oskuste hindamine ja selle objektiivsus.

4)Muusika ja emotsioonid. Muusika mõju ja seotus filmis. Muusikud, kui erinevad psühholoogilised tüübid oma valikutes (pilli valikus jne.). Lavahirm ja selle positiivsed ja negatiivsed ilmingud.

5)Muusika ja ülemhelide rida. Heli ja selle võnkesagedus. Tõva kõrilaulu olemus.

6)Muusika kui kommunikatsioon. Saatja (helilooja, esitaja), kanal, vastuvõtja.

7)Mälust ja muusikast. Kaja-, lühiajaline ja pikaajaline mälu muusikas. Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu. Tonaalne ja dodekfooniline muusika.

8)Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pythagorase häälestus, võrdtempereeritud häälestus ja puhas häälestus. Laadi astmete hierarhia.

9)Tämbri kognitiivsed dimensioonid.

10)Keele ja muusika vastasmõjust eesti vanema rahvalaulu näitel.

11)Theodor Adorno "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui Lääne muusikakultuuri mõtestamise katse. Kuulaja seitse iseloomulikku tüüpi Adorno järgi. Muusika ja selle seos rahvuslikkusega. Dirigent ja orkester ning nende suhe teineteisesse Adorno järgi.

12)Eetikast ja uurimismeetoditest psühholoogias. Ameerika psühholoogide eetikakoodeksi printsiibid. "Musta kasti" meetod, aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine ehk elektroentsefalograafia (EEG), magnetoentsefalograafia (MEG) ja positronemissioontomograafia (PET). Sachsi pillideklassifikatsioon ja pillide tavapärane liigitus sümfooniaorkestris.

"Mille inimene meelde jätab, selle põhjal kujundab ta oma maailmapildi. Milline on inimese maailmapilt, see määrab tema tegutsemisviisi. Mis omakorda aitab kujundada meid ümbritsevat maailma selliseks, nagu me tahame (või ka selliseks, nagu me ei taha)." lk.88

"Ausus inimese käitumises on tihedalt seotud tema tegevuse läbipaistvuse ja ka eesmärgipärasusega, sest ebajärjekindel käitumine tekitab kõrvalvaatajas tihti õigustatud küsimusi sellise käitumise tegelike motiivide kohta." lk.163

Ja piisut õõvastav leid Uus-Guinea saarelt analoogina meile tuntud parmupillile. Mängija püüdab kinni suure kiili ja hoiab teda jalgadest. Kuna kiil soovib ära lennata, siis ta vehib tiibadega ja tekitab seega sumisevat heli. Mängija tõstab siis selle hargutava kiili suu juurde ja puhub seda. Pidavat toimima nagu parmupill ikka. Kole kas pole? Siinjuures siis viitan lk. 75, kus saab täpsemalt sellest lugeda.