Tuesday, September 21, 2010

Tiina Laanem "Sidrunid ja siilid"


"Sõprade seltsis tuleb juua,"___. "Minu isa õpetas ikka, et napsuse peaga lähevad lõpuks hingeluugid lahti, ja seepärast vali alati seltskonda, kellega koos klaasi kergitad. Seal, kus lõhnab konkurentsi ja töö järele, hoia pea selge." (lk. 191)
Tore ajaviide, ei miskit enamat. Paraku. Seekord olen täiesti veendunud, et juba kuu pärast ei mäleta ma midagi. Ehk vaid ületöötanud näitlejanna unetuse ja kroonilise rahutuse probleeme. Muu jäi kaugeks, võõraks ja väiklaseks.

Leo Kunnas "Gort Ashryn. II osa. Sõda"


Et siis tegu Kunnase kosmosesaaga teise osaga. Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed tõstavad kaasinimeste vastu käe. Kas igavusest? Võimuiharusest? Või enese kõrgemale upitamise eesmärgil?
Irv areneb mehiselt edasi. Sellise täiusliku tulevikuinimese poole, kellel peaks nagu õiguse ja õigluse tunnetusega kõik korras olema. Inimlikest nõrkustest tundsingi siinkohal enim puudust.
Sisse on toodud ka pisike armulugu ja suur saladus ajamasina näol, mille saladustesse saab end uputada küll vist alles kolmandas osas.
Esimene raamat oli parem, haaravam. Teine tundus kohati sündmustevaene. Et siis tegevus kui selline oli valdavalt vaid lahingute näol. Siinkohal järge ma ikkagi ootan!

Monday, September 06, 2010

Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus"


Nii tore on teada, et leidub inimesi, kellega mu maitsemeel ühtib. Toores part ja boef a la tartar - nämma. Bach, Monteverdi ja Pärt - urrr! :) Ja ohtralt punast veini - mida veel mu hing võiks tahta?
Kui palju on juba kribatud enne mind. Mis ma pisike inimene siis siin ikka enam lisan.
Mõni teema puudutas väga isiklikult ja tahangi enese teada selle valu ja ilu seekord hoida.
Kuulamiseks:
Louis Andriessen "De Stijl"
Bachi kantaadid
muusikal "Hair" (lk. 55)
Monteverdi "Vespro della Beata" (lk. 124)
Arvo Pärt "Fratrese" (lk. 190)

Thursday, September 02, 2010

Louis Lowry "Andja"




Üdini veider maailm veel veidrama elukorraldusega. Kõik tundub ideaalne ja turvaline selles üliturvatud ja reegleid täispikitud kogukonnas. Peategelane Jonas on samuti esmapilgul täiesti tavaline poisslaps, kuid kõik muutub.
Turvatud maailmast saab äkitselt tundetult igav ja üksluine. Kõik on sama ja korduv. Ja lõpuks selgub, et tundetult igav on hoopis tundetult julm ja külm. Milline ükskõiksus ja hoolimatus.
Teost läbiv kulgemine ja pidev pinge kulmineerumine viib järjest tempokamalt finaalini ja haarab lugeja ebamaiselt endasse. Teos on nii sügav ja nii mitmekihiline, et ma ei adunud langemist. Olin täiesti sees, märkamata miskit muud.
Collinsi kõrval kahtlemata üks mu suurimaid avastusi/elamusi sel raamatuaastal.

Hiram "Mõru maik"

Saanud eelnevalt sõbrannalt vihje teose unikaalsuse kohta, sai see pikemalt mõtlemata pikitud mu lugemissoovide listi.

Ei oskaks aimatagi, et tegmist võiks olla eesti autori üllitisega. Nii udupeen stiil ja keelekasutus. Uskumatuna näivad teadmised modellindusest, sõltuvustest, uimastitest ja erinevat liiki neuroosidest. Lihtsalt hämmastav!

Peategelase vaimne tasakaalutus, segane tundeelu, ületöötamine - kõik haarab endaga kaasa kuni traagilise finaalini. Milliseni, jääb nüüd juba iga uue avastaja enda leida.

Wednesday, August 25, 2010

Armin Kõomägi "Pagejad"

Lihtsus ja voolavus pikitult imetabaste ütluste ja lõikudega. Kust see tuleb? Kellelt see küll pärineb? Meeldis idee, teostus, sõnadevalik. Sain ohtralt muiata ja samas pikalt vaagida öeldut.

"Mul oli kunagi jänes...väike jänku. Isa kinkis sünnipäevaks, kui ma sain kuueseks. Oli selline rumal, aga vahva tegelane. Ajasin teda mööda korterit taga ja... mäletan, kuidas ta toast kööki sööstes kurvis alati esikusse välja lendas, nagu kulunud rehvidega vormeliauto. See oli nii lõbus. Õde ega venda mu polnud, ainult jänes oli. Ühel õhtul hullasin temaga, vanemad vaatasid telerit, jänku ajas äkki ema vaasi koos tulpidega ümber. Vaas läks katki, ema oli hirmus pahane. Teate, mis ta tegi? Ta toppis mu jänkukese puuri ja just samal ajal algas telekas "Oota sa". Ema asetas puuri ekraani ette ja mu armas sõbrake pidi värisedes pool tundi vaatama, kuidas kuri hunt tema liigikaaslast taga ajas. Ma arvan, see oli talle šokeeriv." (lk. 106)

Mõtlesin elu kummaliste keerdkäikude ja valikute üle. Leidsin ja tõmbasin paralleele. Ja seda kõike vaid ilukirjandusliku heietuse tõttu. Mulle meeldis. Nii mõnigi hetk ja karakter meenutas midagi elust enesest ja leidus hetki mis jäävadki alatiseks meelde.
Viie peategelase isiklikud, sageli tragikoomilised ja valusalt reaalsed pihtimused. Nende karakterite nii suur mitmekülgsus... kõik see kokku oli ausalt lõpuni nauditav!

Monday, August 23, 2010

Charles de Lint "Südame metsad"

Täna siis lõpuks leidsin mahti teos lõpuni lugeda. Milline õnnistus. LUGEDA! See kuu ju jooksvalt muleioleaega teema.
Kiidusõnu siristama sel korral paraku ei hakka. Jälle. Olen ikka jätis küll. Kuidagi võõraks ja kaugeks jäi kõik.
Animatism aka manitu
ja Iiri folkloor on minu jaoks väga kauged ja kohati hoomamatud. Raske oli.
Tegevus, kui selline nagu toimus aga ei toiminud. Kummaline aga tõene väide.
Palju räägiti muusikast: Ani Di Franco, Sonny Rollins, Solas, The Walkabouts, John Coltrane. Kohati tundus lausa pealesunnitud kohustusliku elemendina nende loominguga tutvumine. Nojah. Mina seda endale paraku lubada ei saanud. Ei saa praegu ka. Kuigi eeldan ja loodan, et ehk annab see teosele lisaväärtuse.
Et siis ... tegevus toimub tormist laastatud linnas ja mingites erinevates vahemaailmades. Üks poolearuga joodik kutsub ürgse vaimu välja ja muutub üdini kurjaks. No enne seda käib muidugi paras tramburai ka võimu omamise teemal ja asjasse on segatud ikka rohkem inimesi. Igatahes asi väljub kontrolli alt ja mingi teine seltskond, kes siis headust esinab, üritab seda taas piiridesse suruda. Sinna siis lisaks palju müüte ja usku.
Eelnevalt kuulsin ohtraid ülistusi autori kohta. Haarasin suure hooga aga paraku sain jälle vastu näppe.
"... isegi suhetes teisega peab olema rahul iseenda kui isiksusega, sest mida sul muidu teisele pakkuda oleks." lk. 395

"Kui sa ise endale ei meeldi, siis kuidas sa saad oodata, et keegi teine sinust midagi peaks." lk. 407

Saturday, July 31, 2010

Candace Bushnell "Seks ja linn"



Tõsise "Sex and the City" andunud fännina potsatasin tõsise pettumust valmistama rämpsu otsa. Ei mingeid äratundmishetki. Isegi karakterid olid hoopis midagi muud. Milline pealiskaudsus ja teksti laialivalgumine.
Kohati ma ei saanud mitte midagi aru ja veel vähem suutsin ennast lainel hoida, et kes nüüd kes täpselt on.
Täielik raha ja aja raiskamine. Absoluutselt!

Monday, July 12, 2010

A. A. Milne "Karupoeg Puhh"



Lapsepõlves jäi mul Puhh paraku vahele. Ei viinud mind emme tema tegemiste juurde ega avastanud ma teda ka ise. Seega oli mul juba aastaid kinnisideeks siis täiskasvanuna tema tegemistega end kurssi viia.
Jabur, kas pole?
Paraku äratundmisrõõmu ei tekkinud - ei saanudki tekkida. Aga armas oli küll ja jabur :D.
Oma tulevase lapse unejutulisti pikin kindlasti ka Väga Väikese Aruga Karu lood ja tegemised.

Tuesday, June 29, 2010

Suzanne Collins "Lahvatab leek"



Lugesin hilisööni, ärkasin hommikul tunnikese varem ja siis kannatasin terve igavikuna näiva tööpäeva, et millal küll koju pääsen lugema!
Tegemist siis Collinsi "Näljamängude" triloogia teise osaga. Kui esimene osa sai suhteliselt konkreetse lõpu ja jättis õhku kerge pinge, siis teine osa ehmatab lausa oma keerdkäikudega! Ja seda kõike üdini positiivses mõttes.
Kõikjal ringkondades on kaos ja Näljamängud algavad uuel aaastal uue hooga. Rohkemat ei tohi siinkohal ju ometi paljastada.
Kui esimene osa oli super, siis teine tundub olevat veelgi parem. Vinguda võin vaid lõpu kallal. Viimastes peatükkides arenes kõik kuidagi ülikiirelt. Tahes tahtmata jäi mulje, et autorile surus vist deadline peale ja ehk oli isegi etteantud teatud lehekülgede arvu limiit. Kuidagi liiga kokkusurutud oli see teise osa grande finale.
No ja siis muidugi need lahtised otsad .... uue osa ilmudes peab küll raamatupoe ukse taha juba varahommikul kiibitsema minema. No ma lihtsalt ei suuda! Nii põnevaks on asi aetud.
PS! Katnissil tuli vist pubekas ka peale. Lõpus kammib ikka täitsa sassi ja ajab naljakat iba:P

Thursday, June 24, 2010

Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik"


Selline armas sümbolistlik muinasjutt.
Paraku oma arvamus puudub. Jääbki puuduma. Pisut Paulo Coelho tüüpi raamat.
Müts maha aga tõlkija - Krista Kaer ees! Imeline tõlge! Belissimo! Milline kaunis sõnademäng, voolavus ja värvivarieeningud!
"Me ei ole alati need, kellena me näime, ning peaaegu kunagi ei ole me need, kellena me end unistustes näeme." lk.28
"Muidugi loodab inimene alati, isegi nüüd - et teda kollektsioneeritakse, õigeks tunnistatakse, annoteeritakse, erinevaid variante kirja pannakse, et isegi tema autentsuses kaheldakse..." lk.52
"Iga naine võib nutta ilma pisarateta." ;"ja enamiku puudutus ravib. See sõltub haavast. Ta on naine,..." lk.109

http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=52&lang=esthttp://

Tuesday, June 15, 2010

Robert A. Heinlein "Tähesõdalased"



Heinlein oli vist üks mu esimesi vaimustusi ulme/fantasy vallas. Seetõttu ei saa ma ühtegi laitvat sõna lausuda. Mäletan senini esmakordset vaimustust, mis valdas mind seda teost lugedes. Korduvtarbimine kustutas kahjuks esmast eufooriat. Kuid vaid pisut. Senini vaimustab mind Heinleini militaristlik maailmakorraldus.
Kunnase kosmosesaagat lugedes valdas mind kummaline tuttavlikkus. Nüüd siis tean, et mida see mulle paljuski meenutas;) Kõik siin ilmas on varieeruvalt korduv oleks vist siinkohal asine väita.
Mitteteadjatele teadmiseks, et film ja raamat ei käi käsikäes. Kui film sisaldas peamiselt madinat, siis raamat on keskendunud pigem tulevikumaailma militaristlikule maailmakorraldusele ja sõjaväeteenistusele. Madinat saab tarbida vaid viimases peatükis. Kuid see just võlubki. Nii ehe ja inimlik ja nii enesestmõistetavalt edasi antud, et tekib paratamatult küsimus, et milleks üldse on vaja mõnda muud poliitilist valitsemiskorda.
Palju on öeldud monarhia, demokraatia ja kommunismi kohta, kuid paraku ei teinud ma märkmeid. Oluline on ehk see, et Heinlein on suutnud ammendavalt põhjendada, miks ei jää püsima ja ei sobi ükski poliitiline kord v.a. militarism.
Igati tore taasmeenutus;) Peaks vist "Nukkude isanda" ka kusagilt sebima ja pisut nostalgitsema.

Tuesday, June 01, 2010

Simon Holt "Neelatud"



Kõik saab alguse sellest kui tüdruk leiab raamatupoest ühe vana päeviku, mis sisaldab pealtnäha hullumeelse pajatusi neeljatest, kes võtavad üle inimese keha ja pagendavad ta enese nn. mina. Paraku avastab ta aga peagi, et tema väikevennast on saanud neeljas ja see kõik ei olegi väljamõeldis. Algab võitlus ja tagaajamine reaalsuses ja teistes dimensioonides, et päästa poiss.
No ei olnud õudne. Jäle aga oli kohati küll. Sisuvaene ja liiga kokkupressitud lühiromaan. Palju jäi vastuseta küsimusi, millele just oleks vastust soovinud.
Õnneks soetasin selle soodushinnaga hetkeemotsiooni ajel ja tööl olles ei tundunud selle lugemine ka just karjuv ajaraisk (muidu oleksin niisama passinud ja hullunud vaikselt). Seega julgen arvata, et ma ei kaotanud ega võitnud midagi. Lihtsalt jälle järjekordne linnuke kirjas;)

Wednesday, May 26, 2010

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Tõbi"



Järjekordse vampiirisaaga esimene raamat. Ootused olid erakordselt kõrged kuigi ma reeglina vampiire ei fänna.
Et siis Manhattanil puhkeb kaos ja paanika kui sinna saabub üks iidsetest. Rikkudes reegleid ja olles kampa löönud inimestega, hakkab ta valimatult nakatama inimesi. Sealt saab alguse sõda. Inimestevaheline ja ka vampiiride endi vaheline, kuna iidseid on rohkem ja see üks on rikkunud püha reeglit ja kokkulepet. Vampiirid ei ole romantilised kangelased, vaid midagi iidset ja koledat. Pigem inimhinge tappev viirus, mis võtab võimust keha üle. Pisut zombilikkust oleks vist täpne termin, kuigi nad tunnevad ja mõistavad, kuigi ei suuda oma ihasid ja kihku kontrollida. Ja siinkohal: zombid mulle ei meeldi!
Natuke pettusingi, kuna ootasin pisut inimlikkust, kuid selle asemel leidin eest hullunud vampiirzombid.
Siiski soovitan soojalt. Põnevat lugemist jätkub küllaga ja kaks rahutut ööd olid kindlustatud (nõrganärviline nagu olen, nägin õudukaid unes).

Saturday, May 22, 2010

Käisin poes (2)

Viimasel ajal on väga kiire. Raban kahe koha peal. No ja eila oli siis üle pika aja vaba päev. Peale väsitavaid iluprotseduure jäi tee peale RR. No mõtlesin, et piilun korraks sisse. Korraks oli vist mitu tundi ja kott sai raskeks.
RR-is olid nii nunnud fantasy soodukad: "Neelatud", "Kunagine ja tulevane kuningas", "Tähesõdalased" (no 25.- kroonu, ei saa ju soetamata jätta).
Veel lipsas mu kotti "Pagejad" ja pisut vanu raamatuid: "Jane Eyre", "Krokodill Gena ja teisi jutte" ja "Karupoeg Puhh".
No ja siis kaks korda "Romaanid". Sellised minientsüklopeedia laadsed. Tekkis küsimus, et miks ei ole eesti keelse olemas raamatut 1001 raamatut mida lugema peaks. Sellist oleks küll tore näppida!!!

Tuesday, May 18, 2010

Maite Carranza "Odi needus"



Triloogia osadest kahtlusteta parim. Kui esimesed kaks osa mind stabiilselt närvi ajasid, siis viimase läbisin raskusteta.
Et siis miks üldse lugeda kui ei meeldi? No olen kiiksuga. Sai kätte võetud, venitan ka lõpuni.
Tegemist siis naiste võimuga. Et on kaks erinevat nõidade liini. Surematud ja nn. head nõiad ja need siis omavahel madistavad. Mehed on lihtsalt ilusad ja head, kuid väga naiivsed ja rumalad.
Tegelikult on kõik tegelased naiivsed ja rumalad. Vist. See mind närvi pidevalt ajaski.
Ehk on tegemist liiga lastekaga ja mulle lihtsalt ei sobinud? Njah. Samas lastekaid ma ikka fännan vahest ju.
No kurjam küll ... ei ole millestki kirjutada. Sisu ei taha ju ümberjutustama hakata! Las ta siis jääb ja vajub unustustehõlma ... .

Friday, April 30, 2010

Jaan Ross "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Pisut intellektuaalsemat ja harivat kirjandust minu siiani tarbitud meelelahutuse vahele. Järgnevalt siis teemade loetelu sisukorrast lähtuvalt ja märksõnu seal leiduvast:

1)Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Ülevaade psühholoogia arengust ja muusikapsühholoogia tekkest.

2)Helilooja ja kuulaja erinevast suhtest muusikateosesse. Märksõnaks dodekafoonia muusikas.

3)Inimese muusikalised võimed ja nende hindamine. Piage´t arengustaadiumite teooriale tuginev indiviidi muusikaliste võimete arengu teooria. Mozart ja tema erakordsus. Absoluutne kuulmine. Muusikaline võimekus ja selle seos pärilikkusega ja/või keskkonnaga milles sirgutakse. Muusikaliste võimete ja oskuste hindamine ja selle objektiivsus.

4)Muusika ja emotsioonid. Muusika mõju ja seotus filmis. Muusikud, kui erinevad psühholoogilised tüübid oma valikutes (pilli valikus jne.). Lavahirm ja selle positiivsed ja negatiivsed ilmingud. Bold

5)Muusika ja ülemhelide rida. Heli ja selle võnkesagedus. Tõva kõrilaulu olemus.

6)Muusika kui kommunikatsioon. Saatja (helilooja, esitaja), kanal, vastuvõtja.

7)Mälust ja muusikast. Kaja-, lühiajaline ja pikaajaline mälu muusikas. Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu. Tonaalne ja dodekfooniline muusika.

8)Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pythagorase häälestus, võrdtempereeritud häälestus ja puhas häälestus. Laadi astmete hierarhia.

9)Tämbri kognitiivsed dimensioonid.

10)Keele ja muusika vastasmõjust eesti vanema rahvalaulu näitel.

11)Theodor Adorno "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui Lääne muusikakultuuri mõtestamise katse. Kuulaja seitse iseloomulikku tüüpi Adorno järgi. Muusika ja selle seos rahvuslikkusega. Dirigent ja orkester ning nende suhe teineteisesse Adorno järgi.

12)Eetikast ja uurimismeetoditest psühholoogias. Ameerika psühholoogide eetikakoodeksi printsiibid. "Musta kasti" meetod, aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine ehk elektroentsefalograafia (EEG), magnetoentsefalograafia (MEG) ja positronemissioontomograafia (PET). Sachsi pillideklassifikatsioon ja pillide tavapärane liigitus sümfooniaorkestris.

"Mille inimene meelde jätab, selle põhjal kujundab ta oma maailmapildi. Milline on inimese maailmapilt, see määrab tema tegutsemisviisi. Mis omakorda aitab kujundada meid ümbritsevat maailma selliseks, nagu me tahame (või ka selliseks, nagu me ei taha)." lk.88

"Ausus inimese käitumises on tihedalt seotud tema tegevuse läbipaistvuse ja ka eesmärgipärasusega, sest ebajärjekindel käitumine tekitab kõrvalvaatajas tihti õigustatud küsimusi sellise käitumise tegelike motiivide kohta." lk.163

Ja piisut õõvastav leid Uus-Guinea saarelt analoogina meile tuntud parmupillile. Mängija püüdab kinni suure kiili ja hoiab teda jalgadest. Kuna kiil soovib ära lennata, siis ta vehib tiibadega ja tekitab seega sumisevat heli. Mängija tõstab siis selle hargutava kiili suu juurde ja puhub seda. Pidavat toimima nagu parmupill ikka. Kole kas pole? Siinjuures siis viitan lk. 75, kus saab täpsemalt sellest lugeda.

Tuesday, April 20, 2010

Alice Sebold "Minu armsad luud"




Kõigepealt nägin ma filmi, mis tekitas vägagi vastakaid tundeid. Tibukollaselt õõvastav oleks vist siinkohal täpne kirjeldus.
Raamat ise oli juba ennem plaanis. Film ja raamat - nii sarnased ja nii erinevad. Kui filmi on jäetud teatud lapsemeelsust, siis raamatust endast õhkub kordades rohkem täiskasvanulikkust.
Tüdruk vägistatakse ja tapetakse ning ta ei kasvagi kunagi suureks. Tema silmade kaudu saame jälgida lähedaste ja omaste elu ja tundeid. Eelkõige siis tema vanemate omavahelisi suhtekeeriseid ja tema õe naiseks sirgumise lugu.
Palju on tundeid ja tundmusi.

Monday, April 05, 2010

Robert van Gulik "Templiviirastus"



Seekord siis tekkis tõsisem probleem nimedes orienteerumisel. Aga midagi ületamatult hullu ka ei olnud. Üllataval kombel ma seekord ei heitunudki kohtunikuhärra polügaamiast. Eks oli ka naiste roll kandvalt väike.
Põnev oli. Oluliselt parem kui "Kummitused kloostris".
Lugedes tekkis paratamatult ka perverssne huvi, et millega täpsemalt seal kloostris siis tegeleti. Vastus saabus samuti - budistlik tantrism. Väga palju eesti keelset infot ma selle nn. vulgaarsevõitu usundi kohta netist ei leidnud. Siiski ühe viite sain:

Sunday, April 04, 2010

John Grogan "Marley ja mina"



Kõigepealt nägin ma filmi, mis oli hea. Siis lugesin raamatut, mis oli kordades parem. Lausa suurepärane! Viimasel ajal olengi loomaraamatute fänniks muutunud.
Et siis lugu noorpaarist, kes võtab endale tähelepanuhäirete all kannatava labradori. Ja lugu sellest, kuidas nad koos kasvavad ja vananevad ja pere loovad. Groganil on hämmastavalt hea irooniline huumorimeel. Oskus ka enese üle naerda on ju igati teretulnud nähe.
"Ära iial aeglusta tempot, ära iial vaata seljataha, ela oma elu noorusliku energia ja särtsuga, ole uudishimulik ja mänguhimuline. Senikaua, kuni pead end alles kutsikaks, võid seda sünniaastast hoolimata ka olla." (lk. 217)