Fern Michaels "Pärast homset"

Paistab, et hetkel olen romantikalainel. Või siis pigem selle puuduse lainel ja otsin aseainet raamaturidadelt. Hinge läks see raamatuke ja väga-väga. Tõsine kosutus halli päeva.
Mida muud ma oskangi öelda. Ilus, südantsoojendav muinasjutt! Tahan veel!

L. J. Smith "Stefani päevikud: Juured"

Tegemist on siis eellooga tänapäeval toimuvale vampiirisaagale. Kuidas ikka vendadest said vampiirid ja nende vaenu telgitagused.
Sarjast mäletan Katherini tuisupäise ja pisut ehk kergemeelsenagi, raamatus aga oli kõik teisiti. Ei mingit otsustusvõimetust. Samuti tema surm oli lahendatud seriaalis enesetapuna. Teadupoolest võttis ta ju kee kaelast ja lasi päikesel ennast hävitada, kuid raamatus ... .
Ja kumb vendadest ikka see mustem ja halb on?

Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"

http://www.krystyna-kuhn.de/
Päris pikalt sai raamatu soetamiseks hoogu võetud, kuid tasus ära. Sisututvustust lugedes eeldasin, et tegemist on raamatuga üleloomulikust valdkonnast. Oma üllatuseks aga leidsin ennast noortekrimkat lugemas. Ega paha ei olnudki, kuigi loodan järgedes kohata ka seda oodatud üleloomulikkuseaspekti, mida paistab antud saaga ka lubavat.
Vend-õde on elanud üle kohutava tragöödia ja otsivad uute identiteetidega pelgupaiga üksildases eliitkolledžis. Paraku paistavad seal paljud kannatavat paljastamisohu all ja kui nende saladused hakkavad lekkima ja kaduma jääb üks õpilastest, algab ajujaht tõenäolisele mõrtsukale.
Kõigele lisab salapära ammune lugu, kui grupp tudengeid teadmata kadunuks jäi ja seejärel kolledž suleti.

Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"

Kes meist poleks lapspõlves nautinud õudusjuttude vestmist ja kuulamist? Antud raamat ongi kogumik nn. linnalegende. Tore taasmeenutus lapsepõlvest igatahes;)

Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"

Et siis lisa või peatüki laiendus verinoortest. No ma ei tea. Igatahes hale vari "Videviku" saaga enda kõrval. Oleks võinud ka olemata ja lugemata jääda. Milles muidugi veelkord kinnitust leidsin on verinoorte lauslollus. Uudisena tuli muidugi nende absoluutne naiivsus. Samas kas võibki loota ühiskonna madalamast kihist pärit isikute puhul erakordse nupukuse ilminguid. Et mitte teadmata kadumistega tähelepanu äratada, siis seda taktikat Victoria kasutaski uute vampiiride loomisel. Paraku ei olnud vastloodud aga piisavalt arukad ja vaoshoitud ning suutsid Seattle´is paraja mäsu korraldada, mis jõudis ka Voltaire´de kõrvu. Teadupärast on ju uute vampiiride loomise eelduseks võim(e) neid ohjata. Seda aga Victoria ei suutnud, ei tahtnud ja nii ootaski neid ees hävitamine.

Sass Henno "Mina olin siin"

Oluliselt parem lugemine, kui "Elu algab täna". Temaatika tekitas nostalgiat. Mitte, et mina oleksin selle kõik mingil varieeruval viisil läbi teinud, kuid kummastavalt tuttavaid hetki tuli ette küll. Tegelikult mis ma ikka siin vassin. Varieeruval viisil olen selle ma siiski läbi teinud. Ainult, et mina olin targem ja olukorrad ise olid Suuremad ja kasutegur versus raha ületas alati ohu. Risk oli minimaalne ja nüüd meenutades võiks sellest isegi raamatu valmis kribada. Kes õigel ajal mängust ei väljunud ja muidu nõrgemad lülid lõpetasid muidugi halvasti. Aga oli ka võitjaid ja väljaastujaid. Viimaste hulka kuulun ka mina. Aga see kõik oli väga ammu, eelmisel sajandil lausa.

Raamatust endast ei olegi midagi kirjutada. Ja seda heas mõttes. Arvan, et enamus on selle põhjal vändatud filmi näinud ja teavad isegi. Ehk minategelase ja Regina suhe oli raamatus pisut pealiskaudsem, kui linateoses, kuid see oli ka see vähene erinevus.

Igatahes tore oli mälestuste radadele korraks laskuda.

Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"

Öeldakse, et naine armastab ja tunnetab sõnadega. Nüüd ma siis saan aru sellest naistekate fenomenist ehk siis tõelisest õrnemale soole suunatud kirjandusest. Antud teosest saaks kohe kindlasti mõne pornoka stsenaariumi valmis pusida. Ega miskit süžeed ju eriti panole vaja olegi. Kuid kas ikka peab kõik kinolinale jõudma? Tegelikult kogesin, et lugedes on mõju kordades efektiivsem ja teatud elamust vajades on antud žanr, seega ka see teos jäägitult õigel kohal.

Nüüd nädalaid hiljem ülevaadet kribades pean aga kurbusega tõdema, et ma ei mäleta raamatu sisust mitte kui midagi. Isegi õhkõrna teemavilksatust ei suuda mu mälu raamatule omistada. Ilge jama! :D

Peategelane Leya sõidab puhkusele, et juurelda oma ja venna firma saatuse üle, et kas on ikka tarvilik siduda ennast finantsnõustaja karmi lepinguga. Reisil kohtab ta jalustrabavat meest, kes aga paraku osutubki selleks kardetud finantsnõustajaks. Olles meeleheitel, et mees tahab vaid firmat ja mitte naist ennast, algab erootiline kassi ja hiire mäng.

George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1 osa: Teras ja lumi

Lõpuks sai siis ka "Jää ja tule laulu" kolmas raamat ettevõetud (meie maal siis paraku viies raamat). Vahepeal sai ohtralt ja mõnuga seriaali tarbitud. Tõsiselt võimas üllitis!

Midagi vapustavat ja erilist kolmanda osa esimeses pooles ei toimu. Mingigi action paistab toimuvat vaid mustatel vendadel, kuid ka see on paraku vaid selline veepealne virvendus. Samas igavuse ja venivuse üle ma kurta ei saa. Kõik kulgeb voolavalt ja paeluvalt ja järgmise osa ootus on suur.

Kummaline oli muidugi seriaalist tingitud uute visuaalsete mõtteseoste teke. Kohati erines see minu isiklikust algsest maailmast ikka kardinaalselt, samas nii mõnigi tegelane, koht, sündmus oli ka minu maailmas just selline ja sellest siis õõvastav äratundmine, et kuidas ometi... .

Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"

Inglise ühe hetkel populaarsema fantasy kirjaniku linnafantaasia esimene osa oli minu jaoks paras katsumus vähemalt esimesed sada lehte. Liiga palju tegelasi lihtsalt, et kõiki seoseid lennult hoomata. Erinevad võluvõimed ja erinevad olendid, nende staatused, seotus - kõik see kokku oli ikka omaette virrvarr. Piisavalt segadusttekitav, kuid samas lummavalt põnev.

Verd, sellest rääkimist ja selle kirjeldusi oli õõvastavalt palju. Samuti iha ja selle mitmekihilisust.

Hea minulik komme lugeda raamat alati lõpuni pidas seekord paika ja tasus ennast küllaga. Kui veel poole peal olles olin kindel, et sinna minu poolt see sari jääbki, siis mingil hetkel jää murdus ja pean rõõmuga tõdema, et ootan huviga järge.

Seekord siis polegi peategelaseks ei vampiir ega ka inimene, vaid hoopis haldjas -no peaaegu ja suure agaga;). Tore vaheldus! Nagu ka Harrise sarjades, tuleb ka siin peategelasel lahendada kuritegu, et siis selle kohapealt nagu ühe puuga löödud. Samas absoluutselt erinev.

Igatahes soovitan soojalt kõigile urbanfantasy vampiirikate limpsijatele. Mina igatahes limpsin edasi!

http://www.spellcrackers.com/

Heather Graham "Surnud ruum"

Järjekordne Grahami raamat kus peategelane näeb vaime ja kaovad noored tütarlapsed. Seekord siis noor ja ilus naisterahavas, väljakaevamised ja kadunud prostituudid... .

Arheoloog Leslie elas aasta tagasi üle õõvastava õnnetuse, milles ta napilt ellu jäi, kuid milles hukkus ta kihlatu. Intsident äratas temas võime näha vaime. Mingi hetk hakkavad kaduma prostituudid ja politsei on võimetu. Siis aga kaob rikas tüdruk ja uurimine võtab sisse uued tuuled. No mida iganes.

Arvan, et mõneks ajaks (kui mitte igaveseks) on mul Grahamist tõsine üledoos ja seda vaid kahe raamatu põhjal. "Nägemine" oli parem, kuid samuti - ei midagi erilist.

Susan Mallery "Vana arm ei roosteta"

Susan Mallery puhul on tegemist tunnustatud armastusromaanide autoriga. Tema erootiline, kirglik ja ladus stiil on populaarsust leidnud paljudes riikides.

Gracie Landon ei ole 14 aastat oma kodulinnas käinud. Peale seda, kui ta pubekaeas sõgedalt naabripoissi armus ja seetõttu isegi kohalik ajaleht tema meeleheitlikest ponnistustest kroonikaid avaldas, "pagendati" ta teise linna. Möödunud on palju aastaid ja vinnilisest "psühhopaadist" on sirgunud edukas ja kaunis naine. Olles seljatanud oma mineviku, peab Gracie olude sunnil naasma oma kodulinna, et aidata nooremat õde pulmade planeerimises. Paraku aga on naasnud sinna ka tema lapsepõlvearmastus ja nende teed paistavad alatasa ristuvat... .

http://www.susanmallery.com/

Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"

Et siis grande finale suursugusele odüsseiale. Müts maha enivei.

Tühi tunne jäi, et mis siis ikkagi edasi? Tahaks nagu veel ja veel, mis ju iseenesest on ainult kõige positiivsem hinnang, mis üldse olla saab!

Naiselikku irinat kah ikka sekka, et tuleb tõdeda taas minu järjepidevuse katkemist ja tähelepanu absoluutset hajumist hololahingute kirjeldus-meenutusi lugedes. No oli igav ja kohati ma ei saanud mitte midagi aru.

Reis minevikku oli aga muljetavaldav. Neelasin igat hetke.

Igatahes suur aitäh Leo Kunnasele selle suurepärase ja grandioosse maailma loomise ja paberile kandmise eest!!!

"-inimene ei oska oma õnne näha. Seda peavad nägema teised. Õnn muutub väärtuslikuks alles siis, kui see kaotatakse või ära võetakse." (lk. 80)

"Kellelt on kord palju nõutud, nõutakse edaspidi veelgi rohkem." (lk. 301)

kogumik "Alfred Hitchcock esitleb: Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"

Et siis järjekordne kogumik põnevus-ja õuduslugudest, seekord siis vanameister Hitchcock´i valikul:

Ray Bradbury "Tuul"

Stuart Cloete "Kongo"

Roald Dahl "Hüpe panga peale"

Avram Davidson "Ma ei kuule teid, Sir..."

Jeremiah Digges "Maileesikakee"

Edward D. Hoch "Mees, kes oli kõikjal"

Jack Ritchie "Me veel vaatame"

Idris Seabright "Mees, kes müüs gnoolidele köit"

Henry Slesar "Kaotatud koer"

Joseph Payne Brennan "Lima"

Mack Morriss "Maanteeviisakus"

Robert Hichens "Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde"

Gilbert Thomas "Looduslik valik"

Joan Vatsek "Simone"

Midagi erilist ma paraku antud valimikust ei leidnud. Samas enne uinumist toredad unejutud. Et siis järjekordne antikvariaadi leidlaps;)

Heather Graham "Nägemine"

Imekerge naistekas. Mõnus rannas lebotada ja lugeda. Imekaunis sukelduja Genevive näeb järjekordsel aaretejahi-sukeldumisel naise laipa, mis osutub hoopis vaimuks. Kuid siis uhub meri kaldale päris laiba, kauni mõrvatud naisterahva. Mis on see seos?

Inimesi hakkab kaduma veelgi ja pidevad mereveest märjad unenäod saavad pärisosaks peategelase igapäevaelus.

Jason Goodwin "Bellini kaart"

Ui kui kurb, kuid minu lemmikute ridadesse ei taha antud teos kohe kuidagi mahtuda, vastupidiselt šarmantsele autorile, kelle paigutaks vist kohe kirjanike TOP 10 esiotsa:P Ma siin nüüd mõtlen ja meenutan ning kogen taas oma antipaatiat itaallaste suhtes. Sorry aga väkk. Ja Itaalia eneses ei saa olema kunagi minu reisisihtkohaks. Paraku. Selle maa ja rahvuse korratus, ülevoolavus ja temperament surub mind mutta ja tekitab äärmist tülgastust. Andke mulle andeks. Türgi, eesotsas Isatnbuliga tekitab minus aga ristivastupidiseid emotsioone. Milline kultuur? Vaimustav!

Raamatust: noor Türgi sultan saadab detektiiv Yasimi otsima oma kadunud esivanema portreed. Viimane delegeerib ülesande edasi oma sõbrale Palewskile, et siis ise inkognito imbuda Veneetsiasse. Põhjuseks intriigide ärahoidmine sultani lähiõukonnas, kuid samas ka valitseja käsu mitteeiramine. Paraku kaasneb nende päralejõudmisega laibaralli, mis paistab neid saatvat igal sammul. Kes keda ja miks ja kus on hinnatud ja salapärane maal? Sellest siis juba lähemalt raamatus... .

M. C. Beaton "Uustulnuka surm"

Eesoleva kirjandusfestivali ootuses olen eelisjärjekorras ettevõtnud mõningad üritust väisavate kirjanike teosed. Nende hulgas külastab Tallinna ka M.C. Beaton.

Tegu siis raamatusarjaga, mille peategelaseks eneseirooniast pulbitsev konstaabel Hamish ja tegevuspaigaks lummav Šotimaa oma väikluses ja hurmavas vanamoelisuses. Igati väärikas ja humoorikas sari. Kuuldavasti on BBC vändanud ka raamatute põhjal teleseriaali:

http://www.imdb.com/title/tt0111993/

Olles just mitte väga suur kriminullide austaja, tuli Beaton mulle meeldiva üllatusena. Raske on muidugi ühe teose põhjal vettpidavat tunnustust kuulutada, kuid tema humoorikas stiil lihtsalt võlus mind.

Antud krimkas siis suunatakse konstaabel vaiksest ja turvalisest kodukandist tööasjus Cnothanisse pagulusse. Inimesed on seal endassetõmbunud ja vanamoodsad, pidades kõiki uusi ja kõike uut halvaks, millest tuleb eemale hoida. Peagi leitakse värske skelett, mis paistab kuuluvat sealkandi kõige vihatumale mehele ja põhjustajaks paistab olevat kohalik homaaribassein, mille asukad on aga paraku jõudnud omadega juba Londoni tipprestorani köökidesse.

kogumik "Linnud"

Pisike kogumik valitud "unejutte" ameerika ja inglise autoritelt:
Daphne du Maurier "Linnud"
C. B. Gilford "Kuues Mrs. Pendrake"
William Brittain "Üks gallon bensiini"
Fletcher Flora "Nõbu Kelly"
C. B. Gilford "Ehmunud"
Richard Hardwick "Täiskuu, šerif Peavy ja teised"
Richard Hardwick "Martha mälestuseks"

Ira Levin "Pilvelõhkuja"

Levini "Rosemary laps" on siiani üks mu vaieldamatuid lemmikuid. Seda oli vist (täpselt ei mäleta) oma 15 aastat tagasi loetuna ka antud teos. Mida ma toona sealt leidsin jääbki selgusetuks. Igatahes antikvariaadis tuulates jäi mulle raamatuke nostalgilises taasmeenutuses näppu ja nii ma seda siis taasavastama hakkasingi.

Noor naine, olles äsja lahku läinud oma elukaaslasest, üürib endale uue korteri luksuslikus kõrghoones. Majal on küll seal toimunud surmajuhtumite tõttu õõvastav maine, kuid naist see ei heiduta.

Peagi tutvub ta võluva noormehega ja neil tekib palav armulugu. Paraku aga on noormehel mõned saladused ja kummalised kalduvused, millest ühe teadasaamine viib paratamatult peagi ka teisteni... .

James Rollins "Luude kaart"

Ohtralt aaretejahti, tagaajamist ja mõistatusi, mida ilmestavad legendid keskajast ja ajast enne meie aega, ajalugu ning ohtrad piiblilood. Kohati ma ei suutnud kõike aduda, seda just oma puuduliku füüsika teadmiste pagasi tõttu. Ka Piibel ei ole mul muidugi tugev külg. Kurb ja piinlik tõdeda.
Selline DaVinciKoodilik põnevusmäärul. Ühes Kölni katedraalis toimub südaöise missa ajal saladuslik massimõrv, mille käigus varastatakse kiriku reliikvia - hommikumaa tarkade luud. Siiski on üks ellujääja, kes tuvastab mõrvarite riietel olnud märgi, mis viitab otseselt iidsele aaristokraatlikule alkeemikute vennaskonnale - Draakoni Õukonnale. Ja kui seda vennaskonda peatada ei õnnestu võib maailma ees oodata paratamatu hukatus.

Marsha Mehran "Granaatõunasupp"

Lugu sellest, kuidas kolm Iraanist pärit õde on sunnitud revolutsiooni ja valesti hinnatud inimsuhete tõttu põgenema oma kodumaalt. Nii satuvad nad lõpuks Inglismaale ja üritavad leida südamerahu ja kodusoojust. Kesksel kohal on kõigi kolme õe eneseleidmise otsingud. Noorim, olles alles puberteedieas tegeleb enese teiste sekka sulandumise probleemidega. Eks see erinev olemine ja pidev terrorismihirm pärsib tervete sõprussuhete tekkimist. Keskmisel neist on oma suur minevikusaladus ja painav taak, mis näib teda jälitavat reaalselt ja kummitavat ka meeltes ja mõtlemises. Vanim leiab eneseteostuse kulinaariavallas, milles läbiv tegevus ka toimub. Nimelt avavad kolm õekest Inglismaa väikelinnas pisikese pärsia söögitoa. Raamat ongi pikitud eksootiliste retseptidega, mille valmistamist saab õekeste juhendamisel ka enda köögirepertuaari sobitada.

Eks see selline südamest kirjutatatud lugu ole, mis on tulvil koduigatsust, eneseotsinguid ja eneseteostamist. Pisut saab aimu ka sellest kaugest kultuuriruumist, kuigi seda osa oleks võinud just poliitilisest vaatevinklist ehk isegi rohkem olla. Samas ju mõistetav, et nii valusatel ja kriitilistel teemadel kirjutamine oleks võrdväärne autorile vene ruleti mängimisega. Siinkohal tasub kindlasti märkida, et autor on ise revolutsiooni eest põgenenud Iraanlanna, kes kindlasti teab, mida kirjutab.

Eredaid hetki siiski palju ei jäänud. Kui siis põgenemisöö meenutused ja esmapilgul võõristust, kuid isu tekitavad retseptid.