Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"

Et siis grande finale suursugusele odüsseiale. Müts maha enivei.

Tühi tunne jäi, et mis siis ikkagi edasi? Tahaks nagu veel ja veel, mis ju iseenesest on ainult kõige positiivsem hinnang, mis üldse olla saab!

Naiselikku irinat kah ikka sekka, et tuleb tõdeda taas minu järjepidevuse katkemist ja tähelepanu absoluutset hajumist hololahingute kirjeldus-meenutusi lugedes. No oli igav ja kohati ma ei saanud mitte midagi aru.

Reis minevikku oli aga muljetavaldav. Neelasin igat hetke.

Igatahes suur aitäh Leo Kunnasele selle suurepärase ja grandioosse maailma loomise ja paberile kandmise eest!!!

"-inimene ei oska oma õnne näha. Seda peavad nägema teised. Õnn muutub väärtuslikuks alles siis, kui see kaotatakse või ära võetakse." (lk. 80)

"Kellelt on kord palju nõutud, nõutakse edaspidi veelgi rohkem." (lk. 301)

Leo Kunnas "Gort Ashryn. II osa. Sõda"

Et siis tegu Kunnase kosmosesaaga teise osaga. Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed tõstavad kaasinimeste vastu käe. Kas igavusest? Võimuiharusest? Või enese kõrgemale upitamise eesmärgil?

Irv areneb mehiselt edasi. Sellise täiusliku tulevikuinimese poole, kellel peaks nagu õiguse ja õigluse tunnetusega kõik korras olema. Inimlikest nõrkustest tundsingi siinkohal enim puudust.

Sisse on toodud ka pisike armulugu ja suur saladus ajamasina näol, mille saladustesse saab end uputada küll vist alles kolmandas osas.

Esimene raamat oli parem, haaravam. Teine tundus kohati sündmustevaene. Et siis tegevus kui selline oli valdavalt vaid lahingute näol. Siinkohal järge ma ikkagi ootan!

Leo Kunnas "Gort Ashryn. Enne viimast sõda." I

Ma ei tahaks eriti arvustada eesti autoreid aga tõele au andes Kunnas kuulub oma üllitisega küll maailma kirjameeste seltskonda. Milline voolavus.

Kuu alguses kui raamatut nokitsema hakkasin, kurtsin venivuse üle. Meeletu mass militaarseid kirjeldusi oli minu kui naisterahva jaoks lihtsalt liig mis liig. Seetõttu viskasin raamatu korduvalt nurka ja tegin pidevaid ponnistusi, et sellele jälle käpp vahele ajada. Raske oli. Mingist hetkest hakkas aga teos jooksma ja siis enam käest ma seda ei saanud (see oli siis peale Kommodoori ja Irv´i vestluse lõppu).

Militarism kirjanduses mulle meeldib. Kiiksuga nagu ma olen.

Ja lahinguarvuti ise oli tõeline koomik. Tema vestlused Irv´iga panid mu nii mõnigi kord muigama ja samas suutis ta pilduda tõelisi pärle.

"Meessoost isendi poolt naissoost isendile lillede kinkimine on selles kontekstis sümboolne märk, millega antakse teada soovist astuda seksuaalvahekorda...___" (lk. 258)

"Ära ütle ei, kui elu pakub sulle midagi tõeliselt suurt, ilusat ja head. Seda juhtub tõenäoliselt vaid kord elus." (lk. 262)

Riiulis ootab järge ka teine osa. Paraku otsustasin siiski teha väikese pausi, kuigi öösel kätu ikka sügeles järje haaramise järgi.

http://raamatunarkar.wordpress.com/2009/01/24/leo-kunnas-gort-ashryn-kirja-pani-hans/

http://loterii.blogspot.com/2009/05/leo-kunnas-gort-ashryn-i-2008.html