Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Igavene öö"

Sageli kipuvad kõikvõimalikud triloogiad, tetraloogiad jne. "käest minema". Kas raugeb lugeja endapoolne huvi, olgu põhjuseks kas kulunud vaheaeg, indiviidi eneseareng või mõni muu põhjus või ei suuda autor esimeses osas loodud pinget hoida ka teises osas ... nii olin ka mina kui igavusega löödud ja kulus pikk aeg enne kui suutsin haarata triloogia viimase osa järele.

Seekord sain siis meeldiva üllatuse osaliseks. Põnevust jagus, tegelased arenesid ja lugu jutustas end ilmekalt lõpuni.
Ephraim ei olnudki üliinimene vaid üks meie endi seast oma nõrkuste, himude ja hirmudega.
Elutingimused, millesse meid olude sunnil surutakse, võivad murda ja muuta meie kõigi moraalikoodeksit. Miski ei ole jääv ja enesestmõistetav. Kõik me sureme kunagi nagunii. Kuid millises maailmas me soovime eksisteerida? Kas pidev hirm, valu ja nälg on piisav hind olemise/ eksisteerimise eest, sest täisväärtuslikuks eluks ei saa seda ju nimetada (siinkohal viitan siis verelaagritele). Ka paremate privileegide saavutamisel on oma hind. Kas siis liigikaaslaste reetmise või ligimese hävitamise näol ... . Ilmselgelt ei ole ka see elu. Et siis Isanda käsilaste. Stonehearti meeste elu.
Lõpust... . Valusad ja ilusad lõpud jäävadki alati hinge. Ka selle triloogia lõpp, küll kohati etteaimatav, aga sellegipoolest ma LOOTSIN ja seda enam oli see vägagi ilusalt valus.

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Allakäik"

Zombi-vampiirid asuvad vallutama maailma, võiks siis olla del Toro, Hogani triloogia teise osa alapealkirjaks.

Muistsed on jõudnud lõpuks otsusele, et oma jõududega nad revolutsionäärist isemõtlejale vastu ei saa ja palkavad endale inimeste seast sõdurid. Kaunite saatusekeerdkäikude abil viivad kõik teed Setriakiani pundini ja nii hakatakse otsima iidset raamatut ja asutakse laastavasse võitlustulle vampiirihakatistega.

Puhtaks nad platsi ei saa, kuigi mõni kuri tegelane suudetakse elimineerida. Eks tuleb oodata triloogia viimast osa, et teada saada kuhu see apokalüpsis siis ka välja jõuab omadega.

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Tõbi"

Järjekordse vampiirisaaga esimene raamat. Ootused olid erakordselt kõrged kuigi ma reeglina vampiire ei fänna.

Et siis Manhattanil puhkeb kaos ja paanika kui sinna saabub üks iidsetest. Rikkudes reegleid ja olles kampa löönud inimestega, hakkab ta valimatult nakatama inimesi. Sealt saab alguse sõda. Inimestevaheline ja ka vampiiride endi vaheline, kuna iidseid on rohkem ja see üks on rikkunud püha reeglit ja kokkulepet. Vampiirid ei ole romantilised kangelased, vaid midagi iidset ja koledat. Pigem inimhinge tappev viirus, mis võtab võimust keha üle. Pisut zombilikkust oleks vist täpne termin, kuigi nad tunnevad ja mõistavad, kuigi ei suuda oma ihasid ja kihku kontrollida. Ja siinkohal: zombid mulle ei meeldi!

Natuke pettusingi, kuna ootasin pisut inimlikkust, kuid selle asemel leidin eest hullunud vampiirzombid.

Siiski soovitan soojalt. Põnevat lugemist jätkub küllaga ja kaks rahutut ööd olid kindlustatud (nõrganärviline nagu olen, nägin õudukaid unes).

http://www.ohtuleht.ee/raamatublogi/1946/

http://loterii.blogspot.com/2010/06/guillermo-del-toro-chuck-hogan-tobi.html