Sunday, November 04, 2018

Thursday, May 24, 2018

Val McDermid "Näkineiu laul"

Väga raske lugemine. Just nimelt tegelaste hoomamise kohapealt. Siiralt, ma ei saanud kuni lõpuni aru, kes uurijatest täpselt kes oli. Kes oli ülem ja kes oli alam? Lihtsalt liiga palju segadust tekitavaid nimesid.
Süžee ies oli köitev. Eriti kurikaela enda pihtimused. Nii perverssne, seksuaalselt perverssne.

"Elu on niigi liiga keeruline, et hakata veel kellelegi teist viiulit mängima." lk. 208

"Armastus pole pelgalt füüsiline külgetõmme, kuigi, jumal näeb, sa oled ahvatlev Aga armastus tähendab austust, imetlust, lummust ning seda kõike tunnen ma sinu vastu."
"...armastus on ainus, mis suudab võitu saada kohusetundest." lk.334

  

Monday, May 07, 2018

Rick Yancey "Viies laine"

Yancey nn. maailmalõpu triloogia esimene raamat. Ladus lugemine. Kohati jäi pingest puudu, kuigi idee iseeneses on minu jaoks köitev. Ilmselt seetõttu jäigi ta mul vahepeal riiulisse aastaks ootama ... . Kohe järge ostma ei torma. Ilmselt see räägib ka enda eest. Teada sooviks küll, et mis ja kuidas edasi. Vanemad mehed on mullegi nõrkuseks onju;)
No siinkohal küll tegemist teismelistega ja see nn. "vanem mees" võiks mulle pojaks olla. Aga asi põhimõttes. Vanusega seotud aukartuses ja imetluses. Olenemata siis vanusest ja sulandudes ise peategelase hinge, saades temaga hetkeks üheks:D

"Kui armastad kedagi. Kui nendega midagi juhtub, on see nagu löök südamesse. Mitte nagu löök südamesse, vaid tõeline löök südamesse." lk.256

"Sa ei saa end midagi uskuma sundida," vastab ta vaikselt. "Aga  sa võid lasta endal uskuda. Sa võid lasta endal usaldada." lk.264

"Surun pea käte vahele ja õõtsun edasi-tagasi ning mul on niisugune imelik tunne, nagu hõljuksin oma keha kohal, ja siis tõusen tuhinal taevasse, kiirusel tuhat kilomeetrit tunnis, ja vaatan, kuidas ma muutun tibatillukeseks täpiks, enne kui maakera suurus mu endasse neelab. Tundub, nagu oleksin maakerast vabaks lastud. Just nagu poleks enam midagi, mis hoiaks mind kinni, ja mind imetakse tühjusesse. Just nagu ma oleksin seotud hõbedase köiega ja nüüd on see köis katkenud." lk.337

"Enne seda, kui ta mu leidis, arvasin, et tean, mis üksindus on, kuid mul polnud õrna aimugi. Sa ei tea, mis on tegelikult üksindus, enne kui oled selle vastandit tunda saanud." lk.337

"See ei alga mu peas, nagu olin arvanud. Mu kehas võtab hoopis maad imeline soojus, mis levib mu südamest väljapoole, ja mu luud ja lihased ja nahk sulanduvad minust hoovavas soojuses, kuni see vallutab maa ja universumi piirid. Soojus on kõikjal ja kõik. Sellele kuulub mu keha ja kõik väljaspool mu keha. Ja siis tunnen teda; ka tema on soojuses ja meid ei eralda miski, pole ühtki kohta, kus mina lõpen ja tema algab ja ma avanen nagu lill vihmale, piinavalt aeglaselt ja peadpööritavalt kiiresti, lahustun soojuses, lahustun temas ja seal pole midagi näha, ta kasutas seda sõna lihtsalt selleks, et selle kirjeldamiseks ei olnud sõna, ta lihtsalt on." lk 346 - 347
Seda viimast pean mina väga kaunilt formuleeritud tingimusteta armastuse kujutlemiseks. Nii ongi. Olla üks. Ja tunda ja tunnetada ... .


Monday, March 19, 2018

Tiina Tiitus "Õnnelik suhe"

Selle teoseni juhatas mind Sänna suvelaagri inspireeriv loeng proualt endalt. Häbi tunnistada, kuid antud raamatust ei olnud MINA midagi eelnevalt kuulnud. Tiina ise isiksusena on lihtsalt vaimustavalt särav. Kohe oskab ja poebki hinge ja südamesse. Üdini!!! Seda tegi loomlulikult ka raamat! Tahaks selle lisada lausa kohutsuslikuks kirjanduseks tütarlastele. Aga miks ainult neile? Tegelikult kõigile naistele. Olenemata vanusest või suhtestaatusest!!!
Tavaliselt raamatut lugedes teen ma märkmeid enda jaoks olulistest või imelistest väljaütlemistest. Seekord läks asi teisiti. Võin selle kribada Indoneesia reisi arvele või siis veelgi "haipivamalt", et neid nn tõdesid oli liiga palju ja enamgi veel ...
Üks mis saadab mind ja jääbki saatma on see, et miks me ei tervita oma kaasat nagu me tervitame igapäevaselt oma lemmiklooma. Näiteks kassi. No onju nii..... Oi Miisu kullakene .... paipai ja musi musi ja oled nii mõnus .... .
 Aga elukaaslane??? "Noh? Sa ka kodus? Okei."
Tegelt ju ei ole okei!!! Miks sa temaga ei miilusta? Miks sa teda ei nuusuta ja ei hellita nagu lemmikut? Tegelikult tema ongi ju sinu suurim lemmik!!! Ise sa valisid ta endaga oma elu jagama!!!
Kohutavalt kahju on mul tegelikult, et mul ei ole olnud võimalust Tiinaga rohkem kohtuda. Individuaalselt on see minu jaoks hetkel materiaalselt too much. Grupiloengud on jälle mu töö tõttu olnud mulle absoluutselt mittesobival ajal. No mitte kuidagi ei joppa! Kole kurb tegelikult... . 
Selle kohta saaks muidugi öelda, et ehk ei ole mulle seda praegu tegelikult vaja. Sama kehtib ju ka Bali ravitseja kohta, kellega ma olenemata oma ponnistustest kokku ei saanudki .... . Aga me saame kokku ja me teame seda mõlemad! Lihtsalt ei olnud see hetk!
Oeh .... imeline raamat imeliselt naiselt .... !!!

Alexander McCall Smith "Esimene daamide dedektiiviagentuur"


Loetud raamatud 2017

  1. Gwen Hunter "Uinu vaikselt"
  2. Paula Hawkins "Tüdruk rongis"
  3. Wilkie Collins "Kuukivi"
  4. Rex Stout "Uksekell helises"
  5. Frederik Forsyth "Kobra"
  6. OSHO "Lähedus. Eneseusaldus ja teiseusaldus"
  7. Peter Wohlleben "Loomade hingeelu"