Anna Sam "Kassapidaja katsumused"

Selline sups ja läbi. Ootused olid erakordselt kõrged, paraku pidin aga sügavalt pettuma. Ei midagi uut, ega šokeerivat. Kliendid ongi isevärki. Leidub ju kõiki. Ka jätiseid... .
Asjatu raiskamine! Kuid ühes on autoril õigus. Paljud teenindajad on kõrgharitud ja töötavad kas omal vabal valikul või olude sunnil teenindussfääris ja kohe kindlasti mitte ei ole nad kliendist madalamad või rumalamad.
Inimesed, austust palun!

Ka klienditeenindaja ....

John Twelve Hawks "Kuldne linn"

Raamatuid saab lugeda siis, kui ollakse oma minaga rahus, või kui ollakse leppinud paratamatusega. Sellest ka nelja kuune paus, kus miski ei toiminud nii nagu oleks reaalselt pidanud olema. Eks ka palju tööd mängis selles mittelugemise faasis olulist rolli. Aga see selleks.
Palju läks ajaga triloogiast kaduma. Kolmandat ja ühtviisi ka viimast osa lugedes ei adunud kõiki nüansse enam terava äratundmishetkega. Sellegipoolest, kuhu on inimkond liikumas? Kõiki meie liigutusi jälgitakse, need salvestatakse ja iseärasused saavad ülima tähelepanu osaliseks. Kas me tahame olla täpp kõiketeadvas "Suures Masinas", mis kalkuleerib ja arvutab 99% tõenäosusega juba ette, et mida me hommikusöögiks sööme või mida õhtul kell seitse teeme? Mina igatahes ei taha! Eks iga inimene peab ise oma valiku tegema.
Paljuski mõtlemapanev triloogia. Mis on tähtis? Kas indiviid ja isikuvabadus või kõiges kontrollitud ühiskond? Eks me igaüks selle järgi ka elame ja oma igapäevaseid otsuseid teeme.
Utoopiat selles triloogias oli tegelikult vähe. Kõik on võimalik ja palju ka nii on, mida raamatutes kirjeldati. Igaüks eneses on ju "rändaja" omaette. Kas või unenägudes saame kogeda teisi reaalsusi, oma teisi ja sageli allumatuid minasid. Paljus siis see Rändajate rändamisest erineb? Tegelikult ju ei erinegi nii väga!

John Twelve Hawks "Tume jõgi"

Triloogia teises osas on rändajatest vendade vastasseis erileerides omandanud juba lõplikuse. Selgunud on ka tõsiasi, et nende isa elab ja mõlemate poolte primaarseks ülesandeks on vanahärra leidmine. Vennaskond on ametis muidugi ka kvantarvuti taasülesehitamisega ja annab endast kõik, et tabada Gabriel ja arlekiinist Maya. Viimaste kaaskond on vahepeal paljunenud ja samas ka oluliselt kahanenud. Arenema on hakanud ka juba esimeses osas adutavad romantikaliinid. Mängu astuvad uued tegelaskujud, kuid muidu areneb teema hoogsalt ja põnevalt edasi.
PS! Vennaskonna palgasõdurid on ainult kuidagi saamatuks ja hädiseks muutunud.

"...ütles Isaac Jones, et kõik, kes valivad vale raja, ületavad tumeda jõe, sattudes linna, kus valitseb lõputu öö." (lk. 65)

John Twelve Hawks "Rändaja"

Maailmas, kus me elame oleme me sotsiaalse inimesena paratamatult fikseeritud osake globaalsest võrgustikust, mis suudab tuvastada igat meie sammu. Sellest irduda ja "kaduda" on ilmselgelt väga keeruline. Selleks tuleks loobuda paljudest nii loomulikuks saanud hüvedest ja maailmakorraldusest.
Erinevate uskumuste järgi eksisteerivad meie maailma kõrval ka paralleeldimensioonid. Need on kõik väga sarnased, kuid samas ka totaalselt erinevad.
Mõned üksikud väljavalitud suudavad maailmade vahelisi piire ületada ja ammutada sealt uusi teadmisi. Neid kutsutakse rändajateks ja neid kaitseb eriline sõdalastekild - arlekiinid. Juba aastatuhandeid on neid tagakiusatud, kuna nende poolt levitatu tekitab probleeme valitsejatele, kelle eesmärgiks on alati olnud võim ja kontoll masside üle.
Tänapäevaks on Vennaskonna nimeline organisatsioon hävitanud enamiku teadaolevatest rändajatest. Rändajateks sünnitakse kas juhuslikult ja see on sageli ka geneetiliselt päritav. Kaks venda - Michael ja Gabriel on pikalt elanud väljaspool võrku, kuna nende isa oli kuulus rändaja. Isa on peale Vennaskonna rünnakut aga teadmata kadunud, ema surnud ja vanim vendadest (Michael) otsustab naasta võrku, et orjata mammona kultust. Nii jõuab neile jälile Vennaskond, kes on väljaarendamas viimast täieliku kontolli sammu - nn. interaktiivset vanglat - panoptikumi. Selleks vajavad nad aga elusat rändajat ja tõenäosus, et üks vendadest oma isa rändaja geene omab, on vägagi tõenäoline.
Maya on noor naine, kelle isa on arlekiin. Kui viimane jõhkralt mõrvatakse, ei jää Mayal muud üle kui täita oma isa viimane soov - leida vennad enne Vennaskonda ja kaitsta neid oma elu hinnaga. Nii algab triloogia esimese osa meeletu ja ülipõnev seiklus.

Stephen King "Raamatukogupolitseinik"

Olles läbilugenud peaaegu kõik eesti keeles ilmunud Stephen Kingi teosed ja näinud vististi kõiki tema teoste ainetel vändatud linateoseid, julgen väita, et King on alati olnud mu vaieldamatu lemmik. Iseäranis paelub mind tema suurepärane oskus kirjeldada inimese üksindust. ÜKSINDUST suurte tähtedega. Kui raske on leida oma tõelist hingesugulast ja mida tähendab tema kaotamise lein, valu või mitteleidmisest tekkinud tühjustunne. Ükskõik kui palju on me ümber lähedasi kes meist hoolivad, tegelikult oleme ikkagi üksi, kui just me leia seda üht ja ainust, sobivat.
Ka "Raamatukogupolitseinikus" on primaarsel kohal inimene oma üksinduses - Sam, Dave, Naomi. Inimene üksi oma hirmude, nõrkuse ja valuga. Kõik see paelus mind jäägitult juba vaieldamatu lemmiku "Lisey lugu" puhul. Teose peateema - vampirism jäi antud loo puhul minu jaoks absoluutselt teisejärguliseks. See lihtsalt ei olnud tähtis! Minugi poolest oleks võinud seal raamatukogus möllata kasvõi kuri hunt. See ju ei olnudki määrav. Samuti jäi minu jaoks lahjaks lõpp. Liiga kiirustav. Tundus nagu oleks "time line" peale surunud ja selle keskosa teemaarendusest ei jäänud paraku midagi alles. Vähemalt minu jaoks mitte. Kuid kõik muu korvas selle pisikese vajakajäämise ja ma sain tõelise vaimse naudingu osaliseks. Aitäh Sulle kallis autor!

Dagmar Lamp "Ööd kollases autos"

Dagmar Lamp kirjanikuna on mulle siiani alati meeldinud ja ka sel korral ma ei pidanud pettuma. Täpselt see, mida ootasin, selle ma ka leidsin. Ehk on ta küll antud raamatu puhul laskunud pisut sügavamale inimese üksinduse faasi ja selle erinevate põhjuste, väljundite (alkoholism) kirjeldamisesse ja piskusse analüüsi läbi nimitegelase Liise silmade. Liise on naistaksojuht ja seega ka pisut psühholoog, kes on omadega liiga sassis, et kõike päris selgelt ja sageli ka kainelt aduda. Kuid kas pole meis kõigis kübeke paranoiat ja alkoholismi? Minul igatahes on mõlemad. Olles tugevas surutises enese "jamadega", tiksun ja kriban ma varasel õhtupoolikul oma blogi ja limpsin viina, mille jaoks on ilmselgelt liiga varajane kellaaeg. Nagu Liisegi. Samas it is my case ja my time. Muust ma hooli. Homme on uus päev oma uute murede ja jamadega. Täna on mul minu päev ja kui ma tahan unustada, siis nii ma ka teen ja see on ainult minu asi. Alati ei ole õnnelikku lõppu! Või siiski on? Elame, näeme. Liisel vähemalt oli!

Mari Järve "Esimene aasta"

Olen suures vaimustuses üle pika aja ja loodan siiralt, et kunagi tuleb ehk ka järg.
Autori teemavaldamine ja absoluutne ülemvõim käsitletu suhtes paneb kummardama.
Kusagilt kaugelt saab alguse raske viirus, mis kribinal-krabinal jõuab ka Eesti pinnale. Kõik püüavad väljuda sellest jamast eluga, kuid linnad on karantiinis ja kedagi sisse-välja ei lubata. Ometi jõuavad 10 inimest erinevatel põhjustel pakku pääseda ja satuvad olude sunnil kokku. Haiguspuhangule järgneb peatselt ka infosulg ja näljahäda, mis viib paratamatult rüüstamise ja kaoseni. Koos üritavad nad ellu jääda, üksi nad seda ei suudakski ja pealtnäha nii erinevatest inimestest saab ühtehoidev "perekond".
Ärkasin isegi keset ööd üles ja adusin, et nägin kõike raamatus kirjeldatut unes. Küll oma versiooni loost, kuid siiski. Nii hinge läks raamat.
Häiris vaid see mobiilioperaatorite nimemäng. Pisut pentsik ja pointless oli. Oleks piisanud ühestki.
loterii.blogspot.com/2011/11/mari-jarve-esimene-aasta-2011.html

Wayne Bartlett, Flavia Idriceanu "Verelegendid." Vampiir ajaloos ja müüdis.

Olles viimasel ajal tarbinud ohtralt igasuguseid nn. vampiirikaid, sai vahelduseks siis ettevõetud midagi asjalikumat, et pisut targemaks saada vampirismi kui sellise ajaloost ja olemusest. Kerge ja hariv lugemine, pikitud ohtrate legendidega. Samuti sisaldab teos pisikest analüüsi seostest ja põhjustest ennekõike küll Dracula puhul, kuid kajastamist leiab ka Harry Potteri Voldemort ja paljud teised.
Samuti leiab viiteid nii kurikuulsa Vlad Teibasseajaja kohta, kui ka Elisabeth Bathory õõvastava loo.
Ja ehk on kasu raamatus ka kui Reisjuhist/planeerijast. Mõnda kirjeldatud paika on plaanis külastada endalgi, et osasaada neis paigus peituvast "muusast" ja müstikast.

Jackie Collins "Vaene väike lipakas tüdruk"

Mis seal ikka järjekordne naistekas. Seekord siis ilusate ja edukate elust LA-s. Igati loetav.
Endised koolikaaslased satuvad juhuslikult taas kokku, kui toimub kuulsa filmistaari mõrv. Üks neist on advokaat, teine mõrvatu tütar, kolmas kaob salapäraselt intriigi tõttu senaatoriga ja loosse mässitud rikkad ja edukad poisid tulevad oma kaastunnet avaldama ja hõljuvad muudel ärilistel ja panokaalutlustel ringi. Vist oli nii.
Seega igati ootuspärane ja tavaline värk.
http://www.apollo.ee/product.php/0860141

Wolfgang Hohlbein "Druiidide värav"

Tuntud fantasy-klassiku nägemus ühest mõeldavast maailmalõputeooriast.
Šveitsi väikelinnas tunneliehitustööde käigus hakkavad juhtuma kummalised lood, inimesed kaovad, aeg kaob ja selle kõigega paistab olevat kuidagi seotud mägi ja sellest paistab ainsana midagi teadvat erak, kes mäel elab. Kuid kaob ka tema, jättes endast maha ohtralt hoiatusi ja segaseid viiteid.
Insener Warstein hakkab asja uurima ja peab selle eest maksma oma karjääri ja auga. Olles roninud peitu maailma eest ja püüdes unustada kõike läbielatut algab aga lugu tema jaoks taas, kui atraktiivne naisterahvas Angelica tal palub asi uuesti käsile võtta. Koos hakkavad nad uuesti uurima mäge ja sellega seonduvat, mis paistab nüüdseks olevat juba globaalne ja hävingule määratud.
Suhteliselt emotsioonitu teos minu jaoks. Ootused olid erakordselt kõrged ja sellest johtuvalt ka pisike pettumus. Samas soovitasin seda soojalt oma vendadele, kellele paistavad igasugused paralleeldimensioonid ja mustaauguteooriad vägagi meeldivat. Eks näis mis nemad asjast arvavad ... .

Loetud raamatute nimekiri 2011

1)Kami Garcia, Margaret Stohl "Ilusad olendid"
2)Bernard Beckett "Loomine"
3)Caroline Cox "Kuidas olla jumalik"
4)Ryu Murakami "Misosupis"
5)Lauri Vahtre "Eesti rahva lugu"
6)Milana "Milana. Eesti modelli päevik"
7)Chelsea Handler "Minu lustlik elu"
8)Charlaine Harris "Surnud, kuni jõuab öö"
9)Suzanne Collins "Pilapasknäär"
10)Charlotte Bronte "Jane Eyre"
11)Kiiri Saar "Lepatriinupüüdja"
12)Sass Henno "Elu algab täna"
13)Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
14)James Rollins "Luude kaart"
15)Ira Levin "Pilvelõhkuja"
16)kogumik "Linnud"
17)M.C. Beaton "Uustulnuka surm"
18)Jason Goodwin "Bellini kaart"
19)Heather Graham "Nägemine"
20)kogumik "Alfred Hitchcock esitleb: Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"
21)Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"
22)Susan Mallery "Vana arm ei roosteta"
23)Heather Graham "Surnud ruum"
24)Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"
25)George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1. osa: Teras ja lumi
26)Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"
27)Sass Henno "Mina olin siin"
28)Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"
29)Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"
30)Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"
31)L.J. Smith "Stefani päevikud: Juured"
32)Fern Michaels "Pärast homset"
33)Amanda Stevens "Nukumeister"
34)Allison Pearson "Kuidas ta seda suudab?"