Jenny Downham "Enne kui ma suren"

Kurb, kui sa lihtsalt tead ja ootad seda kindlat tundi, mil surema pead. Olgu see lõpp valutu morfiinist täistopitud heleroosa pilv, kuid kõik see kokku... . Lähedased, kes maha jäävad, nende valu, kannatused ja kohustused ... . Mõtlemapanev, kas pole...

Olen isegi sageli mõelnud, mis siis kui ma saaksin teada, et ... . Paratamatult ma tahan, et ma ei teaks. Tulgu siis juba äkki ja suure pauguga. Teadmine võib meile anda küll lisaaega, kuid hind selle aja saamiseks on koletu ja kas see on seda väärt?

Mittetäisväärtuslik elu ja kannatused, tasuks paar lisanädalat/kuud.

Enamik meist vist haaraks siiski oma elunatukesest. Egoism ja enesealahoiuinstinkt jääks siiski võidumeheks. Lähedased ja nende kannatused, ohverdused - oleksid teisejärgulised. Ilmselgelt MINA saaks võidu.

Armas lugu isekusest, lähedaste proovilepanekust ja lõpuks alistumisest. Mõistmisest, et elust kinnihoidmishind ei ole seda enam väärt. Parem on lasta kõigel minna. Nii endal, kui oma lähedastel. Sest ka nende elu on ju sinu olelusvõitluse pärast seismajäänud.

"Sina muudkui ketrad iseendast rääkida, nagu sa oleksid maailmas ainuke, kellel mõni mure on. Me oleme kõik samas paadis, kas tead. Me sünnime, sööme, situme ja sureme. Nii ongi!" lk.154
 

Susan Mallery "Südamelt ära"

Kaualoetud kaunikene või ma ei teagi ... . Ehk siis õdede Titanite kolmas osa. Seekord siis peategelaseks neist noorim ja kõige metsikum, kes naftapuurtorni plahvatuses oma nägemise kaotas. Ei midagi uut:D Sama teema ikka:D

Susan Mallery "Ihu ja hingega"

Tegemist siis Titanite tetraloogia esimese osaga ehk Lexi looga. Nagu juba eelpoolses postituses sai mainitud, alustasin valest otsast.

Järjekordselt on tegu esimese armastusega. Aru ma ei saa mis värk sellega on ja tahtmatult tekkis minus küsimus, et kes minu esimene armumine ja/või armastus oli? Jõudsin järeldusele, et ei mäleta või on mu aju selle info lihtsalt blokeerinud. Arvestades minu ebastabiilset emotsionaalset seisundit viimasel ajal ja kevaddepressiooni, mida üritan erinevate vahendite abil tulutult uputada, on see tõik isegi suhteliselt loogiline.

Doosi ei ole ma veel kätte saanud ja kaks osa on veel ees. Ehk aitab ja saan reele tagasi. Hetkel ei suuda endiselt maailmaga suhelda. Kool, sõbrad - kõik on välistatud. Suudan end vaid töö ja alkoholiga uputada. Proovisin ennastpiitsutavat trenni aga eneseväsitamine ei andnud samuti tulemust. Unehäired lisandusid vaid .... . 

"Kui sul tekivad erinevate meestega pidevalt ühesugused probleemid, siis pole viga meestes, vaid sinus." lk. 201

kogumik "Kinnimüüritud tuba"

Suhteliselt mõttetu kogumik. Hirmu ja põnevust ei õnnestunud üleüldse kogeda. Lõpupoolsed novellid ehk muutusid vist paeluvamaks aga muidu no ma ei tea ... . Erilisi mälestusi ei teki. Mainimist väärivad ehk "Uus päike" Fletcher, "Viirastuslik tõld" Edwards ja "Madam Crowli vaim" Le Fanu. 

Aga autorite list ikka ka:

W.E. Aytoun

Honroe de Balzac

Ambrose Bierce

Wilkie Collins

Catherine Crowe

Daniel Defoe

Charles Dickens

Amelia B. Edwards

Sheridan Le Fanu

J. S. Fletcher

John Galt

Theophile Gautier

Nathaniel Hawthorne

James Hogg

Washington Irving

Herbert Jenkins

Norman MacLeod

Prosper Merimee

Walter Scott

Samuel Warren

tundmatu autor

Susan Mallery "Suusoojaks"

Kevad on käes. Mitte küll veel füüsiliselt aga emotsionaalselt paraku küll. Tahaks olla teki all, kogeda ja ammutada ja ma ei taha oma suures väsimuses mitte midagi teha ega mitte kedagi näha.

Sellest tingitult siis taaskord kevadine armastusromaani(de) laks.

Hea oli, kerge oli, tekitas igatsust... . Õnneks mu raamaturiiulis Mallery nappust veel niipea ei teki, nii et oma "ravidoosi" peaksin kätte saama. See on hea. Vist!

Lugu siis lühidalt sõjasangarist ja rikka pere võsukesest, kelle noorsooarmastus uuesti lõkkele lööb. Lisaks sekka veel mõningaid intriige ja vastuseis naisterahva isaga ja segadust ning põletavaid kirgi kui palju:D
Tegemist Titanite tetraloogia teise osaga (Skye lugu).  Sai vist pisut valest otsast alustatud:D

Annemarie Selinko "Desiree"

"Väike tüdruk, sa ei tohigi hilisel tunnil tulla mu juurde, kuningannad ei hiili öökuues oma lossides ringi. Sa pead täis ehtsat naiselikku tagasihoidlikkust oma ruumides ootama, kuni ma su juurde tulen." lk. 459
"Enamik naisi tohib neljakümne kaheksa aastaselt lakata noor olemast. ___ Nad tohivad jälle iseenestele kuuluda." lk. 471

Üks tõsiselt haarav armastuslugu, või pigem siis juba kokkupõimunult lausa mitu lugu. Ühe sugupõlve perekonnasaaga, täis traagikat ja rõõmu. Ja ennekõike Prantsusmaa ajalugu (18 saj. lõpp ja 19 sajand), kirjapandud nii mänguliselt ja haaravalt.
Desiree inimesena eksisteeris tõeliselt, temast sai ka hiljem Rootsi, Norra kuninganna, peale seda kui Rootsi vana kuningas Karl XIII adopteeris ta abikaasa marssal Bernadotte´i ja ta pisikese poja Oskari. Päevikut, millel romaan baseerub tegelikkuses ei eksisteeri, kuid kõik asetleidvad sündmused (v.a. paar vaheseika, millele teoses ka viidatakse) on reaalselt asetleidnud. Märkimata ei saa ma ka jätta Napoleoni ennast, kelle ümber ja kellest johtuvalt sündmused pidevalt keerlevad. Ja õukonnaelu ja intriigid .... nämma:)
Seega tõsiselt põnev, ilus ja muljetavaldavalt hariv kirjandusüllitis.
1954 a. ilmus USA´s romaani alusel ka samanimeline film, kuid IMDB näppides paistab, et suure linateosest üllitisega tegemist siiski ei ole.
"Desiree" (1954)

Loetud raamatute nimekiri 2012

See aasta on lugemisevallas masendavalt pärsituks jäänud. Eks elu oma keerdkäikutega on minu teele pillutanud lihtsalt liigselt sündmusi ja paraku nende kõrvalt on raamatumaailma sukeldumine olnud ilmvõimatu. Aga see selleks, elu läheb edasi ja egas ka lugemiselamused kuhugi soiku jää...

1. Wolfgang Hohlbein "Druiidide värav"
2. Jackie Collins "Vaene väike lipakas tüdruk"
3. Wayne Bartlett, Flavia Idriceanu "Verelegendid" Vampiir ajaloos ja müüdis.
4. Mari Järve "Esimene aasta"
5. Dagmar Lamp "Ööd kollases autos"
6. Stephen King "Raamatukogupolitseinik"
7. John Twelve Hawks "Rändaja"
8. John Twelve Hawks "Tume jõgi"
9. John Twelve Hawks "Kuldne linn"
10. Anna Sam "Kassapidaja katsumused"

Anna Sam "Kassapidaja katsumused"

Selline sups ja läbi. Ootused olid erakordselt kõrged, paraku pidin aga sügavalt pettuma. Ei midagi uut, ega šokeerivat. Kliendid ongi isevärki. Leidub ju kõiki. Ka jätiseid... .
Asjatu raiskamine! Kuid ühes on autoril õigus. Paljud teenindajad on kõrgharitud ja töötavad kas omal vabal valikul või olude sunnil teenindussfääris ja kohe kindlasti mitte ei ole nad kliendist madalamad või rumalamad.
Inimesed, austust palun!

Ka klienditeenindaja ....

John Twelve Hawks "Kuldne linn"

Raamatuid saab lugeda siis, kui ollakse oma minaga rahus, või kui ollakse leppinud paratamatusega. Sellest ka nelja kuune paus, kus miski ei toiminud nii nagu oleks reaalselt pidanud olema. Eks ka palju tööd mängis selles mittelugemise faasis olulist rolli. Aga see selleks.
Palju läks ajaga triloogiast kaduma. Kolmandat ja ühtviisi ka viimast osa lugedes ei adunud kõiki nüansse enam terava äratundmishetkega. Sellegipoolest, kuhu on inimkond liikumas? Kõiki meie liigutusi jälgitakse, need salvestatakse ja iseärasused saavad ülima tähelepanu osaliseks. Kas me tahame olla täpp kõiketeadvas "Suures Masinas", mis kalkuleerib ja arvutab 99% tõenäosusega juba ette, et mida me hommikusöögiks sööme või mida õhtul kell seitse teeme? Mina igatahes ei taha! Eks iga inimene peab ise oma valiku tegema.
Paljuski mõtlemapanev triloogia. Mis on tähtis? Kas indiviid ja isikuvabadus või kõiges kontrollitud ühiskond? Eks me igaüks selle järgi ka elame ja oma igapäevaseid otsuseid teeme.
Utoopiat selles triloogias oli tegelikult vähe. Kõik on võimalik ja palju ka nii on, mida raamatutes kirjeldati. Igaüks eneses on ju "rändaja" omaette. Kas või unenägudes saame kogeda teisi reaalsusi, oma teisi ja sageli allumatuid minasid. Paljus siis see Rändajate rändamisest erineb? Tegelikult ju ei erinegi nii väga!

John Twelve Hawks "Tume jõgi"

Triloogia teises osas on rändajatest vendade vastasseis erileerides omandanud juba lõplikuse. Selgunud on ka tõsiasi, et nende isa elab ja mõlemate poolte primaarseks ülesandeks on vanahärra leidmine. Vennaskond on ametis muidugi ka kvantarvuti taasülesehitamisega ja annab endast kõik, et tabada Gabriel ja arlekiinist Maya. Viimaste kaaskond on vahepeal paljunenud ja samas ka oluliselt kahanenud. Arenema on hakanud ka juba esimeses osas adutavad romantikaliinid. Mängu astuvad uued tegelaskujud, kuid muidu areneb teema hoogsalt ja põnevalt edasi.
PS! Vennaskonna palgasõdurid on ainult kuidagi saamatuks ja hädiseks muutunud.

"...ütles Isaac Jones, et kõik, kes valivad vale raja, ületavad tumeda jõe, sattudes linna, kus valitseb lõputu öö." (lk. 65)

John Twelve Hawks "Rändaja"

Maailmas, kus me elame oleme me sotsiaalse inimesena paratamatult fikseeritud osake globaalsest võrgustikust, mis suudab tuvastada igat meie sammu. Sellest irduda ja "kaduda" on ilmselgelt väga keeruline. Selleks tuleks loobuda paljudest nii loomulikuks saanud hüvedest ja maailmakorraldusest.
Erinevate uskumuste järgi eksisteerivad meie maailma kõrval ka paralleeldimensioonid. Need on kõik väga sarnased, kuid samas ka totaalselt erinevad.
Mõned üksikud väljavalitud suudavad maailmade vahelisi piire ületada ja ammutada sealt uusi teadmisi. Neid kutsutakse rändajateks ja neid kaitseb eriline sõdalastekild - arlekiinid. Juba aastatuhandeid on neid tagakiusatud, kuna nende poolt levitatu tekitab probleeme valitsejatele, kelle eesmärgiks on alati olnud võim ja kontoll masside üle.
Tänapäevaks on Vennaskonna nimeline organisatsioon hävitanud enamiku teadaolevatest rändajatest. Rändajateks sünnitakse kas juhuslikult ja see on sageli ka geneetiliselt päritav. Kaks venda - Michael ja Gabriel on pikalt elanud väljaspool võrku, kuna nende isa oli kuulus rändaja. Isa on peale Vennaskonna rünnakut aga teadmata kadunud, ema surnud ja vanim vendadest (Michael) otsustab naasta võrku, et orjata mammona kultust. Nii jõuab neile jälile Vennaskond, kes on väljaarendamas viimast täieliku kontolli sammu - nn. interaktiivset vanglat - panoptikumi. Selleks vajavad nad aga elusat rändajat ja tõenäosus, et üks vendadest oma isa rändaja geene omab, on vägagi tõenäoline.
Maya on noor naine, kelle isa on arlekiin. Kui viimane jõhkralt mõrvatakse, ei jää Mayal muud üle kui täita oma isa viimane soov - leida vennad enne Vennaskonda ja kaitsta neid oma elu hinnaga. Nii algab triloogia esimese osa meeletu ja ülipõnev seiklus.

Stephen King "Raamatukogupolitseinik"

Olles läbilugenud peaaegu kõik eesti keeles ilmunud Stephen Kingi teosed ja näinud vististi kõiki tema teoste ainetel vändatud linateoseid, julgen väita, et King on alati olnud mu vaieldamatu lemmik. Iseäranis paelub mind tema suurepärane oskus kirjeldada inimese üksindust. ÜKSINDUST suurte tähtedega. Kui raske on leida oma tõelist hingesugulast ja mida tähendab tema kaotamise lein, valu või mitteleidmisest tekkinud tühjustunne. Ükskõik kui palju on me ümber lähedasi kes meist hoolivad, tegelikult oleme ikkagi üksi, kui just me leia seda üht ja ainust, sobivat.
Ka "Raamatukogupolitseinikus" on primaarsel kohal inimene oma üksinduses - Sam, Dave, Naomi. Inimene üksi oma hirmude, nõrkuse ja valuga. Kõik see paelus mind jäägitult juba vaieldamatu lemmiku "Lisey lugu" puhul. Teose peateema - vampirism jäi antud loo puhul minu jaoks absoluutselt teisejärguliseks. See lihtsalt ei olnud tähtis! Minugi poolest oleks võinud seal raamatukogus möllata kasvõi kuri hunt. See ju ei olnudki määrav. Samuti jäi minu jaoks lahjaks lõpp. Liiga kiirustav. Tundus nagu oleks "time line" peale surunud ja selle keskosa teemaarendusest ei jäänud paraku midagi alles. Vähemalt minu jaoks mitte. Kuid kõik muu korvas selle pisikese vajakajäämise ja ma sain tõelise vaimse naudingu osaliseks. Aitäh Sulle kallis autor!

Dagmar Lamp "Ööd kollases autos"

Dagmar Lamp kirjanikuna on mulle siiani alati meeldinud ja ka sel korral ma ei pidanud pettuma. Täpselt see, mida ootasin, selle ma ka leidsin. Ehk on ta küll antud raamatu puhul laskunud pisut sügavamale inimese üksinduse faasi ja selle erinevate põhjuste, väljundite (alkoholism) kirjeldamisesse ja piskusse analüüsi läbi nimitegelase Liise silmade. Liise on naistaksojuht ja seega ka pisut psühholoog, kes on omadega liiga sassis, et kõike päris selgelt ja sageli ka kainelt aduda. Kuid kas pole meis kõigis kübeke paranoiat ja alkoholismi? Minul igatahes on mõlemad. Olles tugevas surutises enese "jamadega", tiksun ja kriban ma varasel õhtupoolikul oma blogi ja limpsin viina, mille jaoks on ilmselgelt liiga varajane kellaaeg. Nagu Liisegi. Samas it is my case ja my time. Muust ma hooli. Homme on uus päev oma uute murede ja jamadega. Täna on mul minu päev ja kui ma tahan unustada, siis nii ma ka teen ja see on ainult minu asi. Alati ei ole õnnelikku lõppu! Või siiski on? Elame, näeme. Liisel vähemalt oli!

Mari Järve "Esimene aasta"

Olen suures vaimustuses üle pika aja ja loodan siiralt, et kunagi tuleb ehk ka järg.
Autori teemavaldamine ja absoluutne ülemvõim käsitletu suhtes paneb kummardama.
Kusagilt kaugelt saab alguse raske viirus, mis kribinal-krabinal jõuab ka Eesti pinnale. Kõik püüavad väljuda sellest jamast eluga, kuid linnad on karantiinis ja kedagi sisse-välja ei lubata. Ometi jõuavad 10 inimest erinevatel põhjustel pakku pääseda ja satuvad olude sunnil kokku. Haiguspuhangule järgneb peatselt ka infosulg ja näljahäda, mis viib paratamatult rüüstamise ja kaoseni. Koos üritavad nad ellu jääda, üksi nad seda ei suudakski ja pealtnäha nii erinevatest inimestest saab ühtehoidev "perekond".
Ärkasin isegi keset ööd üles ja adusin, et nägin kõike raamatus kirjeldatut unes. Küll oma versiooni loost, kuid siiski. Nii hinge läks raamat.
Häiris vaid see mobiilioperaatorite nimemäng. Pisut pentsik ja pointless oli. Oleks piisanud ühestki.
loterii.blogspot.com/2011/11/mari-jarve-esimene-aasta-2011.html

Wayne Bartlett, Flavia Idriceanu "Verelegendid." Vampiir ajaloos ja müüdis.

Olles viimasel ajal tarbinud ohtralt igasuguseid nn. vampiirikaid, sai vahelduseks siis ettevõetud midagi asjalikumat, et pisut targemaks saada vampirismi kui sellise ajaloost ja olemusest. Kerge ja hariv lugemine, pikitud ohtrate legendidega. Samuti sisaldab teos pisikest analüüsi seostest ja põhjustest ennekõike küll Dracula puhul, kuid kajastamist leiab ka Harry Potteri Voldemort ja paljud teised.
Samuti leiab viiteid nii kurikuulsa Vlad Teibasseajaja kohta, kui ka Elisabeth Bathory õõvastava loo.
Ja ehk on kasu raamatus ka kui Reisjuhist/planeerijast. Mõnda kirjeldatud paika on plaanis külastada endalgi, et osasaada neis paigus peituvast "muusast" ja müstikast.

Jackie Collins "Vaene väike lipakas tüdruk"

Mis seal ikka järjekordne naistekas. Seekord siis ilusate ja edukate elust LA-s. Igati loetav.
Endised koolikaaslased satuvad juhuslikult taas kokku, kui toimub kuulsa filmistaari mõrv. Üks neist on advokaat, teine mõrvatu tütar, kolmas kaob salapäraselt intriigi tõttu senaatoriga ja loosse mässitud rikkad ja edukad poisid tulevad oma kaastunnet avaldama ja hõljuvad muudel ärilistel ja panokaalutlustel ringi. Vist oli nii.
Seega igati ootuspärane ja tavaline värk.
http://www.apollo.ee/product.php/0860141

Wolfgang Hohlbein "Druiidide värav"

Tuntud fantasy-klassiku nägemus ühest mõeldavast maailmalõputeooriast.
Šveitsi väikelinnas tunneliehitustööde käigus hakkavad juhtuma kummalised lood, inimesed kaovad, aeg kaob ja selle kõigega paistab olevat kuidagi seotud mägi ja sellest paistab ainsana midagi teadvat erak, kes mäel elab. Kuid kaob ka tema, jättes endast maha ohtralt hoiatusi ja segaseid viiteid.
Insener Warstein hakkab asja uurima ja peab selle eest maksma oma karjääri ja auga. Olles roninud peitu maailma eest ja püüdes unustada kõike läbielatut algab aga lugu tema jaoks taas, kui atraktiivne naisterahvas Angelica tal palub asi uuesti käsile võtta. Koos hakkavad nad uuesti uurima mäge ja sellega seonduvat, mis paistab nüüdseks olevat juba globaalne ja hävingule määratud.
Suhteliselt emotsioonitu teos minu jaoks. Ootused olid erakordselt kõrged ja sellest johtuvalt ka pisike pettumus. Samas soovitasin seda soojalt oma vendadele, kellele paistavad igasugused paralleeldimensioonid ja mustaauguteooriad vägagi meeldivat. Eks näis mis nemad asjast arvavad ... .

Loetud raamatute nimekiri 2011

1)Kami Garcia, Margaret Stohl "Ilusad olendid"
2)Bernard Beckett "Loomine"
3)Caroline Cox "Kuidas olla jumalik"
4)Ryu Murakami "Misosupis"
5)Lauri Vahtre "Eesti rahva lugu"
6)Milana "Milana. Eesti modelli päevik"
7)Chelsea Handler "Minu lustlik elu"
8)Charlaine Harris "Surnud, kuni jõuab öö"
9)Suzanne Collins "Pilapasknäär"
10)Charlotte Bronte "Jane Eyre"
11)Kiiri Saar "Lepatriinupüüdja"
12)Sass Henno "Elu algab täna"
13)Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
14)James Rollins "Luude kaart"
15)Ira Levin "Pilvelõhkuja"
16)kogumik "Linnud"
17)M.C. Beaton "Uustulnuka surm"
18)Jason Goodwin "Bellini kaart"
19)Heather Graham "Nägemine"
20)kogumik "Alfred Hitchcock esitleb: Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"
21)Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"
22)Susan Mallery "Vana arm ei roosteta"
23)Heather Graham "Surnud ruum"
24)Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"
25)George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1. osa: Teras ja lumi
26)Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"
27)Sass Henno "Mina olin siin"
28)Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"
29)Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"
30)Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"
31)L.J. Smith "Stefani päevikud: Juured"
32)Fern Michaels "Pärast homset"
33)Amanda Stevens "Nukumeister"
34)Allison Pearson "Kuidas ta seda suudab?"

Allison Pearson "Kuidas ta seda suudab?"

"Surmas ei määratleta meid selle järgi, mida me oleme teinud või kes olnud, vaid selle järgi, mida oleme teistele tähendanud. Kui hästi me oleme armastust jaganud ja vastu saanud." (lk. 245)
"Mehed ilma naiseta on nagu mehed ilma emata; nad on rohkem orvud kui leseks jäänud naised. Naiseta mehed kaotavad selgroo, nad ei suuda enam sirge seljaga astuda, ei suuda isegi habemeajamisvahtu kõrvadelt maha pühkida. Meestel on naist rohkem vaja kui naistel meest; kas mitte see polegi maailma väljaütlemata saladus?" (lk. 338)
Väga tempokas, kiire ja sajaga endasse haarav. Filmi ei ole kahjuks veel näinud, kuid raamat oleks nagu "Seks ja linna" teine versioon. Siikohal siis teleekraanile jõudnu, kuna raamat ei olnud suurt midagi väärt. Igati kaasaegne lugu naisest, kes püüab olla täiuslik nii äris, kui kodus emana. Paraku mõlemat ju ei saa ja kusagile tuleb ohver tuua. Eneseirooniaga ja naljaga pooleks, haarab see lugu nii endasse ja paneb mõtlema erinevate väärtuste, rollide, suhete üle. Igati kohustuslik kirjandus töönarkomaanidest naistele. Nii nendele, kel on juba lapsed ja neilegi, kellel neid veel ei ole, kuid plaanis on või isegi siis, kui plaanis ei ole. Mõtlemisainet pakkuv teos igatahes.
10 POINTS!

Amanda Stevens "Nukumeister"

No nii... . Oi kaua sai seda põnevikku loetud. Oli põnev, kuid millegipärast on totaalne lugemiskriis käsikäes sügisväsimusega ja nii see venima hakkaski.
Müstiline lugu lapseröövist, korrumpeerunud politseinikest, hullumeelsest ja hullumeelsusest, armastusest ja selle puudumisest ning suurest reetmisest. Igati inimlik oma vigades, hingevalus ja eksimustes. Samas pidevat pinevust hoidev ja pingsalt arenev.

Fern Michaels "Pärast homset"

Paistab, et hetkel olen romantikalainel. Või siis pigem selle puuduse lainel ja otsin aseainet raamaturidadelt. Hinge läks see raamatuke ja väga-väga. Tõsine kosutus halli päeva.
Mida muud ma oskangi öelda. Ilus, südantsoojendav muinasjutt! Tahan veel!

L. J. Smith "Stefani päevikud: Juured"

Tegemist on siis eellooga tänapäeval toimuvale vampiirisaagale. Kuidas ikka vendadest said vampiirid ja nende vaenu telgitagused.
Sarjast mäletan Katherini tuisupäise ja pisut ehk kergemeelsenagi, raamatus aga oli kõik teisiti. Ei mingit otsustusvõimetust. Samuti tema surm oli lahendatud seriaalis enesetapuna. Teadupoolest võttis ta ju kee kaelast ja lasi päikesel ennast hävitada, kuid raamatus ... .
Ja kumb vendadest ikka see mustem ja halb on?

Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"

http://www.krystyna-kuhn.de/
Päris pikalt sai raamatu soetamiseks hoogu võetud, kuid tasus ära. Sisututvustust lugedes eeldasin, et tegemist on raamatuga üleloomulikust valdkonnast. Oma üllatuseks aga leidsin ennast noortekrimkat lugemas. Ega paha ei olnudki, kuigi loodan järgedes kohata ka seda oodatud üleloomulikkuseaspekti, mida paistab antud saaga ka lubavat.
Vend-õde on elanud üle kohutava tragöödia ja otsivad uute identiteetidega pelgupaiga üksildases eliitkolledžis. Paraku paistavad seal paljud kannatavat paljastamisohu all ja kui nende saladused hakkavad lekkima ja kaduma jääb üks õpilastest, algab ajujaht tõenäolisele mõrtsukale.
Kõigele lisab salapära ammune lugu, kui grupp tudengeid teadmata kadunuks jäi ja seejärel kolledž suleti.

Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"

Kes meist poleks lapspõlves nautinud õudusjuttude vestmist ja kuulamist? Antud raamat ongi kogumik nn. linnalegende. Tore taasmeenutus lapsepõlvest igatahes;)

Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"

Et siis lisa või peatüki laiendus verinoortest. No ma ei tea. Igatahes hale vari "Videviku" saaga enda kõrval. Oleks võinud ka olemata ja lugemata jääda. Milles muidugi veelkord kinnitust leidsin on verinoorte lauslollus. Uudisena tuli muidugi nende absoluutne naiivsus. Samas kas võibki loota ühiskonna madalamast kihist pärit isikute puhul erakordse nupukuse ilminguid. Et mitte teadmata kadumistega tähelepanu äratada, siis seda taktikat Victoria kasutaski uute vampiiride loomisel. Paraku ei olnud vastloodud aga piisavalt arukad ja vaoshoitud ning suutsid Seattle´is paraja mäsu korraldada, mis jõudis ka Voltaire´de kõrvu. Teadupärast on ju uute vampiiride loomise eelduseks võim(e) neid ohjata. Seda aga Victoria ei suutnud, ei tahtnud ja nii ootaski neid ees hävitamine.

Sass Henno "Mina olin siin"

Oluliselt parem lugemine, kui "Elu algab täna". Temaatika tekitas nostalgiat. Mitte, et mina oleksin selle kõik mingil varieeruval viisil läbi teinud, kuid kummastavalt tuttavaid hetki tuli ette küll. Tegelikult mis ma ikka siin vassin. Varieeruval viisil olen selle ma siiski läbi teinud. Ainult, et mina olin targem ja olukorrad ise olid Suuremad ja kasutegur versus raha ületas alati ohu. Risk oli minimaalne ja nüüd meenutades võiks sellest isegi raamatu valmis kribada. Kes õigel ajal mängust ei väljunud ja muidu nõrgemad lülid lõpetasid muidugi halvasti. Aga oli ka võitjaid ja väljaastujaid. Viimaste hulka kuulun ka mina. Aga see kõik oli väga ammu, eelmisel sajandil lausa.

Raamatust endast ei olegi midagi kirjutada. Ja seda heas mõttes. Arvan, et enamus on selle põhjal vändatud filmi näinud ja teavad isegi. Ehk minategelase ja Regina suhe oli raamatus pisut pealiskaudsem, kui linateoses, kuid see oli ka see vähene erinevus.

Igatahes tore oli mälestuste radadele korraks laskuda.

Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"

Öeldakse, et naine armastab ja tunnetab sõnadega. Nüüd ma siis saan aru sellest naistekate fenomenist ehk siis tõelisest õrnemale soole suunatud kirjandusest. Antud teosest saaks kohe kindlasti mõne pornoka stsenaariumi valmis pusida. Ega miskit süžeed ju eriti panole vaja olegi. Kuid kas ikka peab kõik kinolinale jõudma? Tegelikult kogesin, et lugedes on mõju kordades efektiivsem ja teatud elamust vajades on antud žanr, seega ka see teos jäägitult õigel kohal.

Nüüd nädalaid hiljem ülevaadet kribades pean aga kurbusega tõdema, et ma ei mäleta raamatu sisust mitte kui midagi. Isegi õhkõrna teemavilksatust ei suuda mu mälu raamatule omistada. Ilge jama! :D

Peategelane Leya sõidab puhkusele, et juurelda oma ja venna firma saatuse üle, et kas on ikka tarvilik siduda ennast finantsnõustaja karmi lepinguga. Reisil kohtab ta jalustrabavat meest, kes aga paraku osutubki selleks kardetud finantsnõustajaks. Olles meeleheitel, et mees tahab vaid firmat ja mitte naist ennast, algab erootiline kassi ja hiire mäng.

George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1 osa: Teras ja lumi

Lõpuks sai siis ka "Jää ja tule laulu" kolmas raamat ettevõetud (meie maal siis paraku viies raamat). Vahepeal sai ohtralt ja mõnuga seriaali tarbitud. Tõsiselt võimas üllitis!

Midagi vapustavat ja erilist kolmanda osa esimeses pooles ei toimu. Mingigi action paistab toimuvat vaid mustatel vendadel, kuid ka see on paraku vaid selline veepealne virvendus. Samas igavuse ja venivuse üle ma kurta ei saa. Kõik kulgeb voolavalt ja paeluvalt ja järgmise osa ootus on suur.

Kummaline oli muidugi seriaalist tingitud uute visuaalsete mõtteseoste teke. Kohati erines see minu isiklikust algsest maailmast ikka kardinaalselt, samas nii mõnigi tegelane, koht, sündmus oli ka minu maailmas just selline ja sellest siis õõvastav äratundmine, et kuidas ometi... .

Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"

Inglise ühe hetkel populaarsema fantasy kirjaniku linnafantaasia esimene osa oli minu jaoks paras katsumus vähemalt esimesed sada lehte. Liiga palju tegelasi lihtsalt, et kõiki seoseid lennult hoomata. Erinevad võluvõimed ja erinevad olendid, nende staatused, seotus - kõik see kokku oli ikka omaette virrvarr. Piisavalt segadusttekitav, kuid samas lummavalt põnev.

Verd, sellest rääkimist ja selle kirjeldusi oli õõvastavalt palju. Samuti iha ja selle mitmekihilisust.

Hea minulik komme lugeda raamat alati lõpuni pidas seekord paika ja tasus ennast küllaga. Kui veel poole peal olles olin kindel, et sinna minu poolt see sari jääbki, siis mingil hetkel jää murdus ja pean rõõmuga tõdema, et ootan huviga järge.

Seekord siis polegi peategelaseks ei vampiir ega ka inimene, vaid hoopis haldjas -no peaaegu ja suure agaga;). Tore vaheldus! Nagu ka Harrise sarjades, tuleb ka siin peategelasel lahendada kuritegu, et siis selle kohapealt nagu ühe puuga löödud. Samas absoluutselt erinev.

Igatahes soovitan soojalt kõigile urbanfantasy vampiirikate limpsijatele. Mina igatahes limpsin edasi!

http://www.spellcrackers.com/

Heather Graham "Surnud ruum"

Järjekordne Grahami raamat kus peategelane näeb vaime ja kaovad noored tütarlapsed. Seekord siis noor ja ilus naisterahavas, väljakaevamised ja kadunud prostituudid... .

Arheoloog Leslie elas aasta tagasi üle õõvastava õnnetuse, milles ta napilt ellu jäi, kuid milles hukkus ta kihlatu. Intsident äratas temas võime näha vaime. Mingi hetk hakkavad kaduma prostituudid ja politsei on võimetu. Siis aga kaob rikas tüdruk ja uurimine võtab sisse uued tuuled. No mida iganes.

Arvan, et mõneks ajaks (kui mitte igaveseks) on mul Grahamist tõsine üledoos ja seda vaid kahe raamatu põhjal. "Nägemine" oli parem, kuid samuti - ei midagi erilist.

Susan Mallery "Vana arm ei roosteta"

Susan Mallery puhul on tegemist tunnustatud armastusromaanide autoriga. Tema erootiline, kirglik ja ladus stiil on populaarsust leidnud paljudes riikides.

Gracie Landon ei ole 14 aastat oma kodulinnas käinud. Peale seda, kui ta pubekaeas sõgedalt naabripoissi armus ja seetõttu isegi kohalik ajaleht tema meeleheitlikest ponnistustest kroonikaid avaldas, "pagendati" ta teise linna. Möödunud on palju aastaid ja vinnilisest "psühhopaadist" on sirgunud edukas ja kaunis naine. Olles seljatanud oma mineviku, peab Gracie olude sunnil naasma oma kodulinna, et aidata nooremat õde pulmade planeerimises. Paraku aga on naasnud sinna ka tema lapsepõlvearmastus ja nende teed paistavad alatasa ristuvat... .

http://www.susanmallery.com/

Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"

Et siis grande finale suursugusele odüsseiale. Müts maha enivei.

Tühi tunne jäi, et mis siis ikkagi edasi? Tahaks nagu veel ja veel, mis ju iseenesest on ainult kõige positiivsem hinnang, mis üldse olla saab!

Naiselikku irinat kah ikka sekka, et tuleb tõdeda taas minu järjepidevuse katkemist ja tähelepanu absoluutset hajumist hololahingute kirjeldus-meenutusi lugedes. No oli igav ja kohati ma ei saanud mitte midagi aru.

Reis minevikku oli aga muljetavaldav. Neelasin igat hetke.

Igatahes suur aitäh Leo Kunnasele selle suurepärase ja grandioosse maailma loomise ja paberile kandmise eest!!!

"-inimene ei oska oma õnne näha. Seda peavad nägema teised. Õnn muutub väärtuslikuks alles siis, kui see kaotatakse või ära võetakse." (lk. 80)

"Kellelt on kord palju nõutud, nõutakse edaspidi veelgi rohkem." (lk. 301)

kogumik "Alfred Hitchcock esitleb: Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"

Et siis järjekordne kogumik põnevus-ja õuduslugudest, seekord siis vanameister Hitchcock´i valikul:

Ray Bradbury "Tuul"

Stuart Cloete "Kongo"

Roald Dahl "Hüpe panga peale"

Avram Davidson "Ma ei kuule teid, Sir..."

Jeremiah Digges "Maileesikakee"

Edward D. Hoch "Mees, kes oli kõikjal"

Jack Ritchie "Me veel vaatame"

Idris Seabright "Mees, kes müüs gnoolidele köit"

Henry Slesar "Kaotatud koer"

Joseph Payne Brennan "Lima"

Mack Morriss "Maanteeviisakus"

Robert Hichens "Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde"

Gilbert Thomas "Looduslik valik"

Joan Vatsek "Simone"

Midagi erilist ma paraku antud valimikust ei leidnud. Samas enne uinumist toredad unejutud. Et siis järjekordne antikvariaadi leidlaps;)

Heather Graham "Nägemine"

Imekerge naistekas. Mõnus rannas lebotada ja lugeda. Imekaunis sukelduja Genevive näeb järjekordsel aaretejahi-sukeldumisel naise laipa, mis osutub hoopis vaimuks. Kuid siis uhub meri kaldale päris laiba, kauni mõrvatud naisterahva. Mis on see seos?

Inimesi hakkab kaduma veelgi ja pidevad mereveest märjad unenäod saavad pärisosaks peategelase igapäevaelus.

Jason Goodwin "Bellini kaart"

Ui kui kurb, kuid minu lemmikute ridadesse ei taha antud teos kohe kuidagi mahtuda, vastupidiselt šarmantsele autorile, kelle paigutaks vist kohe kirjanike TOP 10 esiotsa:P Ma siin nüüd mõtlen ja meenutan ning kogen taas oma antipaatiat itaallaste suhtes. Sorry aga väkk. Ja Itaalia eneses ei saa olema kunagi minu reisisihtkohaks. Paraku. Selle maa ja rahvuse korratus, ülevoolavus ja temperament surub mind mutta ja tekitab äärmist tülgastust. Andke mulle andeks. Türgi, eesotsas Isatnbuliga tekitab minus aga ristivastupidiseid emotsioone. Milline kultuur? Vaimustav!

Raamatust: noor Türgi sultan saadab detektiiv Yasimi otsima oma kadunud esivanema portreed. Viimane delegeerib ülesande edasi oma sõbrale Palewskile, et siis ise inkognito imbuda Veneetsiasse. Põhjuseks intriigide ärahoidmine sultani lähiõukonnas, kuid samas ka valitseja käsu mitteeiramine. Paraku kaasneb nende päralejõudmisega laibaralli, mis paistab neid saatvat igal sammul. Kes keda ja miks ja kus on hinnatud ja salapärane maal? Sellest siis juba lähemalt raamatus... .

M. C. Beaton "Uustulnuka surm"

Eesoleva kirjandusfestivali ootuses olen eelisjärjekorras ettevõtnud mõningad üritust väisavate kirjanike teosed. Nende hulgas külastab Tallinna ka M.C. Beaton.

Tegu siis raamatusarjaga, mille peategelaseks eneseirooniast pulbitsev konstaabel Hamish ja tegevuspaigaks lummav Šotimaa oma väikluses ja hurmavas vanamoelisuses. Igati väärikas ja humoorikas sari. Kuuldavasti on BBC vändanud ka raamatute põhjal teleseriaali:

http://www.imdb.com/title/tt0111993/

Olles just mitte väga suur kriminullide austaja, tuli Beaton mulle meeldiva üllatusena. Raske on muidugi ühe teose põhjal vettpidavat tunnustust kuulutada, kuid tema humoorikas stiil lihtsalt võlus mind.

Antud krimkas siis suunatakse konstaabel vaiksest ja turvalisest kodukandist tööasjus Cnothanisse pagulusse. Inimesed on seal endassetõmbunud ja vanamoodsad, pidades kõiki uusi ja kõike uut halvaks, millest tuleb eemale hoida. Peagi leitakse värske skelett, mis paistab kuuluvat sealkandi kõige vihatumale mehele ja põhjustajaks paistab olevat kohalik homaaribassein, mille asukad on aga paraku jõudnud omadega juba Londoni tipprestorani köökidesse.

kogumik "Linnud"

Pisike kogumik valitud "unejutte" ameerika ja inglise autoritelt:
Daphne du Maurier "Linnud"
C. B. Gilford "Kuues Mrs. Pendrake"
William Brittain "Üks gallon bensiini"
Fletcher Flora "Nõbu Kelly"
C. B. Gilford "Ehmunud"
Richard Hardwick "Täiskuu, šerif Peavy ja teised"
Richard Hardwick "Martha mälestuseks"

Ira Levin "Pilvelõhkuja"

Levini "Rosemary laps" on siiani üks mu vaieldamatuid lemmikuid. Seda oli vist (täpselt ei mäleta) oma 15 aastat tagasi loetuna ka antud teos. Mida ma toona sealt leidsin jääbki selgusetuks. Igatahes antikvariaadis tuulates jäi mulle raamatuke nostalgilises taasmeenutuses näppu ja nii ma seda siis taasavastama hakkasingi.

Noor naine, olles äsja lahku läinud oma elukaaslasest, üürib endale uue korteri luksuslikus kõrghoones. Majal on küll seal toimunud surmajuhtumite tõttu õõvastav maine, kuid naist see ei heiduta.

Peagi tutvub ta võluva noormehega ja neil tekib palav armulugu. Paraku aga on noormehel mõned saladused ja kummalised kalduvused, millest ühe teadasaamine viib paratamatult peagi ka teisteni... .

James Rollins "Luude kaart"

Ohtralt aaretejahti, tagaajamist ja mõistatusi, mida ilmestavad legendid keskajast ja ajast enne meie aega, ajalugu ning ohtrad piiblilood. Kohati ma ei suutnud kõike aduda, seda just oma puuduliku füüsika teadmiste pagasi tõttu. Ka Piibel ei ole mul muidugi tugev külg. Kurb ja piinlik tõdeda.
Selline DaVinciKoodilik põnevusmäärul. Ühes Kölni katedraalis toimub südaöise missa ajal saladuslik massimõrv, mille käigus varastatakse kiriku reliikvia - hommikumaa tarkade luud. Siiski on üks ellujääja, kes tuvastab mõrvarite riietel olnud märgi, mis viitab otseselt iidsele aaristokraatlikule alkeemikute vennaskonnale - Draakoni Õukonnale. Ja kui seda vennaskonda peatada ei õnnestu võib maailma ees oodata paratamatu hukatus.

Marsha Mehran "Granaatõunasupp"

Lugu sellest, kuidas kolm Iraanist pärit õde on sunnitud revolutsiooni ja valesti hinnatud inimsuhete tõttu põgenema oma kodumaalt. Nii satuvad nad lõpuks Inglismaale ja üritavad leida südamerahu ja kodusoojust. Kesksel kohal on kõigi kolme õe eneseleidmise otsingud. Noorim, olles alles puberteedieas tegeleb enese teiste sekka sulandumise probleemidega. Eks see erinev olemine ja pidev terrorismihirm pärsib tervete sõprussuhete tekkimist. Keskmisel neist on oma suur minevikusaladus ja painav taak, mis näib teda jälitavat reaalselt ja kummitavat ka meeltes ja mõtlemises. Vanim leiab eneseteostuse kulinaariavallas, milles läbiv tegevus ka toimub. Nimelt avavad kolm õekest Inglismaa väikelinnas pisikese pärsia söögitoa. Raamat ongi pikitud eksootiliste retseptidega, mille valmistamist saab õekeste juhendamisel ka enda köögirepertuaari sobitada.

Eks see selline südamest kirjutatatud lugu ole, mis on tulvil koduigatsust, eneseotsinguid ja eneseteostamist. Pisut saab aimu ka sellest kaugest kultuuriruumist, kuigi seda osa oleks võinud just poliitilisest vaatevinklist ehk isegi rohkem olla. Samas ju mõistetav, et nii valusatel ja kriitilistel teemadel kirjutamine oleks võrdväärne autorile vene ruleti mängimisega. Siinkohal tasub kindlasti märkida, et autor on ise revolutsiooni eest põgenenud Iraanlanna, kes kindlasti teab, mida kirjutab.

Eredaid hetki siiski palju ei jäänud. Kui siis põgenemisöö meenutused ja esmapilgul võõristust, kuid isu tekitavad retseptid.

Sass Henno "Elu algab täna"

"Kõik, mis on seljataga, on see, mis ei muutu. Kõik, mis on ees, on see, mille kujundan ma ise." (lk. 65)

Täiesti tavalise noormehe elu pöördub ühel kaunil päeval peapeale. Ta kaotab töö, heidetakse koolist välja ja tagatipuks avastab ta, et ta ta tüdruksõber petab teda. Oma tühisust klaasi uputades tutvub ta aga baaris seltskonna soome jõmmidega, kes suudavad talle veelgi suurema jama kaela tõmmata ja rahast lagedaks teha. Meeleheide viib vaid suurema meeleheiteni ja nii jätkub lugu.

See ei olnud minu raamat. Ma olen kas liiga vana või liiga noor selle jaoks. Igatahes läks teos minust suure kaarega mööda. Absoluutselt vale lugemine!

Kiiri Saar "Lepatriinupüüdja"

Hästi vahva! Ei tahaks uskudagi, et tegemist on algupärandiga, mitte tõlkeromaaniga. Seksuaalset otsekohesust ei kohta just sageli eesti kirjanduses. Siinjuures just seda erootiliselt meeldivat poolt.

Väga ladusalt kirjutatud, kiire lugemine, paras ja kiire annus lahutamaks meelt.

Lugu kahest õest, kellest üks on bukahoolik ja teine kaunitarist möllumutt. Ühel päeval aga lähevad nende kehad vahetusse, kusjuures bukahoolik mäletab kõike, kuid teinepool on asjast täielikus teadmatuses.

Nagu ikka üks armastuse ja enese otsimise ja leidmise lugu. Aga põnev oli!

Siinkohal ei taha sisu edasi lahata, muidu kaob avastamisrõõm.

Charlotte Bronte "Jane Eyre"

"Iga inimene vajab tegevusrohket elu, ja kui talle seda saatuse poolt pole antud, siis otsib ta seda ise." (lk. 128)

Raske on kogetut sõnadesse seada.

Mulle on varemgi hinge pugenud kriitilise realismi viljelejate teosed, samuti nagu ka naturalismi, kui äärmuse esindaja Zola romaanid, kelle andunud fänn olen alati olnud ja selleks ka jään. Kuid seekord tundsin midagi eriti sügavat. Kummaline, et teos pole mulle varem kättesattunud. Eks seda tingis ka kättesaadavuse probleem, mille hiljuti siiski vanaraamatu kaupluses rahuldasin.

Peategelase hingepiin tabas ka mind. Elasin kui emotsioonide keerises täis südamevalu ja igatsust. Puhas, ennastsalgav armastus ja igatsus. Nii magus on SEE valu. Vist sellepärast ongi nii raske kogetut edasi anda. Jälle miski torkab südamesse ... valu, igatsus, mälestused, sulamata lumi, kevade ootus, hingerahu. Kõik rõhub ja painab oma karmis reaalsuses.Tahaks täielikku rahu ja vaikust, mitte teadmatust homse ees. Või siis vastupidi täielikku ilutulestikku ja uut algust kas või absoluutses teadmatuses. Selle nimi on vist rutiin. Ega seda muidu ei olegi tunda, kuid see teos lahvatab need algeosed ereda leegiga põlema. Õnneks tuli kustus, kuid taasmeenutus ... pole vist vaja.Igatahes rändab ta vaeseke lugemsit ootavate raamatute riiulile tagasi. Ma tahan seda veel!

NB! Hiljuti ilmus eesti keeles ka Bronte teine teos "Shirley" (juba soetatud) ja juhuslikult avastasin, et kinos jookseb järjekordne ekraniseering "Jane Eyere st" (plaani võetud).

Suzanne Collins "Pilapasknäär"

Nii kui hommikul netis märkasin, et "Näljamängude" kolmas osa on müüki paiskunud, sibasin poodi. Tegelt ka! Arvan, et olin üks esimesi ostjaid;) Lugemine võttis aga pisut aega ja seda üldse mitte ajapuuduse tõttu. Aga kõigest järgnevast edaspidi...

Millegipärast meenub peale lugemist kohe haletotakas kunagine Estini hitt "Esimene lumi". Hmm. Kummaline ja kontekstivaba seos enivei. Kuid kas ainult?

Kõik raamatud olid julmad. See on fakt. Viimane aga lausa paistab pakatavat ülevoolavast ebaõiglusest ja liigsest julmusest, samas ka minnalaskmisest. Eks Katniss ole isegi üks neist minnalaskjaist ja seda lõpuni välja paraku. Nukker, kui noor naine on nii äraaetud, et tal puudub igasugune ambitsioonikus või eneseteostusvajadus. Kui ta lepib oma eluga, kui saatuse poolt määratud paratamatusega. Või oli see siiski tema enese kindel valik? Sel juhul sain mina asjadest ikka päris valesti aru. Epiloog karjus valust ja igatsusest.

Raamatu algus kippus venima. See 13. ringkonna bla-bla ei olnud kohe kindlasti minu jaoks. Hiljem läks asi muidugi oluliselt paremaks ja masendavamaks. Nimedes orienteerumisel tekkis kuni lõpuni välja tõsiseid raskusi. Mõnda tegelast ei suutnudki kuhugi liigitada või eelnevat assotsatsiooni leida.

Võrreldes sarja eelnenud osadega, oli "Pilapasknäär" nõrk. Pisut nagu imetud aga samas vajalik järg. Samas jäi "maitse" suhu, mis eneses on ju hea. Olgu siis sellel vere ja alanduse maitse, kuid peaasi, et tekitas emotsiooni.

Lugeda tasub kindlasti, ilma ei saa!

Charlaine Harris "Surnud, kuni jõuab öö"

Selline kriminulli sugemetega vampiiriromaan. Aga mitte ainult. Peale vampiiride on esindatud ka kujumuutjad ja eriliste võimetega inimesed nagu peategelane Sookie, kes on juhtumisi telepaat.

Tegevus toimub ühes tavalises Ameerika väikelinnas, kus Sookie kohtab imeilusat vampiiri ja nagu ikka kombeks, tekib neil suur armastus.
Siis aga algavad kummalised mõrvad selles muidu rahulikus ja unnesuikunud linnakeses. Peamiseks kahtlusaluseks satub Sookie vend, kellel paistab olevat olnud tapetud naistega eriline suhe. Eks viimane on sellele alust andnud oma kahtlaste seksuaalkalduvustega. No ja olles oma venna süütuses kindel, hakkabki Sookie oma võimeid kasutades antud lugu uurima. Ega see mõrvarile meeldi ja Sookie enda seksuaalseid eelistusi arvestades on ta isegi kindel Nimi ohvrite nimekirjas.

Kas meeldis? Tagantjärgi jah. Köitvaid hetki jagus. Samas lugemise ajal oli raskusi keskendumisega. Hetkel on muidugi üleüldine probleem sellega, nii et raamatu süüks seda ma siiski vist ajada ei saa. Igatahes tekitas see minus sügavat huvi antud teleseriaali suhtes.

Niipea järge ju oodata ei maksa... .

http://www.hbo.com/true-blood/index.html

Chelsea Handler "Minu lustlik elu"

No tõesti tabavalt öeldud, et nagu "Seks ja linn" (seriaal muidugi, raamat oli möga ju). Ainult kõvasti labasem. Vist. Samas on ju tekst väljapeetud ja eneseiroonia igati tervitatav.

Olen ise vabameelne või vähemalt olin kunagi ja ei tohiks siin olla midagi uut ega tülgastavat. Võib-olla olen vanaks jäämas aga kohati tekitas loetu minus ägeda vastureaktsiooni, negatiivse siinkohal.
Situatsioonikoomikat jagus ohtralt. Igav ei peaks olema. Ja ega ei olegi. Tegelikult soovitan soojalt. Muigama paneb kohati kindlasti!

Kõige selle ohtra joomise ja seksi juures leidsin siiski ka ühe üllatava ja tabava ütlemise:

"Kõige sõbralikumatel paaridel on alati kõige rohkem omavahelisi probleeme. ... - nad on üksteise seltsis nii õnnetud, et loomulikult tunnevad suurt huvi teiste vastu." (lk.47)

Milana "Milana. Eesti modelli päevik"

Kiire ja kerge. Vahest ongi midagi sellist vaja. Olevat päriselul põhinev, milles kahtlen paraku sügavalt. Mitte, et ma ise modellindusest väga palju teaksin, kuid omades modellist sõbrannat, siis ühtteist olen nagu kuulnud. Kerget muiet nimelt antud teose kohta.

Eks see modellikorterite elu suures plaanis muidugi selline ole jah, kuid kas need neiukesed ka nii rikkumatutena suudavad püsida? Kahtlen sügavalt.

Mingi jutt meenub raamatu ilmumise hetkest veel, et tegemist olevat lausa härra Kenderi enese loominguga, mis varjunime all üllitatud. No ma ei tea. Arvatavasti ikka kuulujutt. Mina seda igatahes väga uskuda ei taha.

Neiu tegemistest peaks saama edasi lugeda blogist:

http://milanapaevik.blogspot.com/

Viimane sissekanne küll väga ammu-ammusest ajast. Vähemalt tänase seisuga.

Lauri Vahtre "Eesti rahva lugu"

Et siis lisalugemist või taasmeenutusi Eesti ajaloost. Paljugi on aastatega ununenud ja päris värskendav on oma teadmisi pisut turgutada. Seda enam veel, et nii tähtsas valdkonnas.

Tore oli enese pisikesi mälestusi seostada taasiseseisvumisajaga, et mida ma siis tegin ja mida mõtlesin. Olin veel päris pisike ja ega sõjaohtu kui sellist ei adunud. Mäletan, et olin hoopis elevil mänguväljakul, sest äkki näeb tanke. Nii lahe!

Teine seos on pime tuba ja ema koogutamas raadio juures. Mitte ei saanud aru, et mis seal nii põnevat on?

70ndatel: "Edukateks ja heale järjele jõudnud inimesteks loeti restoranide uksehoidjaid, kelnereid, taksojuhte, samuti mitmesuguseid varustajaid. Eriti kõrget klassi näitas kelneri või ukshoidja töökoht mõnes välisturiste teenindavas restoranis või hotellis "Viru". (lk. 242)

Ryu Murakami "Misosupis"

"Kui inimene on omadega puntras, siis tähendab see, et ta ei oska suhelda."
"Kui ma ei usalda mõne inimese suhtlemisviisi, siis ma ei usalda seda inimest."
(lk. 133)

Ma ei oskagi öelda mis ajendil ma õigupoolest selle raamatu endale üleüldse soetasin. Tundus paeluv miskil erilisel moel.

Algus venib. Lausa koletult ja mingit emotsiooni ei teki - ei head ega halba.

Kuid siis äkitselt avab teos oma vägivaldsuse ja võikusega selle miski ja haarab sajaga endasse. Käest enam ei saa, edasi lugeda on ka vastik. Murrang toimub muidugi siis kui Frank ja Kenji on O-miai-pabu lõbustusasutuses.

Lühidalt: see on lugu Kenji nimelisest Jaapani noormehest, kes teenib leiba turistide giidina Jaapani ööelu virvarris.

Ühel päeval saab ta kliendiks ameeriklase nimega Frank, kes osutub aga psühhopaadist sarmõrvariks. Kartes enda ja oma tüdruksõbra elu pärast, ei suuda Kenji paraku ka tööotsast ära öelda. Ja nii algab "mäng"... .

Caroline Cox "Kuidas olla jumalik"

Lühidalt: mahukas Cosmopolitan. Palju uusi ja meeldetuletatud vanu ilunõuandeid. Naise käitumiskoodeks, et olla daam. Suurepärane kingiidee sõbrannale või teismelisele tütrele. Põnev lugemine iseendale, et kogeda ja nentida enese juba olemasolevaid teadmisi ja hankida juurde killukesi.

Enda jaoks avastasin, et peaksin pidevalt kandma ülisuuri päikseprille (mida kusjuures olen ka teinud), eelistama valget riietuses ja kapis peaks kindlasti leiduma valged teksad (olemas) ja pastellroosa liibuv angoora sviiter (soetamisel).

Midagi uut:

ära paljasta dekolteed ja jalgu ühel ajal;

ära joo pudelist;

ära liialda alkoholiga;

ära iial räägi armusuhetest;

pea meeles sünnipäevi!

ära naera teiste inimeste vigade üle

Elementaarne, kas pole? Kuid paraku kipuvad paljud pisiasjad argielus ununema.

Raamatust leidsin ka ühe huvitava saidiviite

http://www.stainedpron.com/

Tegemist siis saidiga, kus kelnerid pajatavad kuulsustest ja nende harjumustest, sh. ka tip´i jätmise temaatika;)

Tegelikult leidsin ja taasavastasin enese jaoks palju huvitavat. Kõike ei tohi ja ei tahagi siinkohal avaldada. Vaieldamatult ülivajalik öökapiraamat iga endast lugupidava tütarlapse jaoks (kuid miks mitte ka eakama daami jaoks).

"Lihtsaim viis komplimente kuulda on neid ise öelda." ARLENE DAHL

Bernard Beckett "Loomine"

Väga eriskummaline teos. Meie, kallid inimesed oleme viinud oma tegevusega maailma laastavate sõdade ja epideemiateni. Samal ajal on rikas Platon ostnud kokku maad (Uus-Meremaa piirkonnas oli vist kui uskuda googeldamist) ja rajab sinna "unistuste impeeriumi", mis on turvatud suure müüriga ja nulltolerantsiga välismaailma suhtes. Eks ikka selleks, et taud edasi ei kanduks.

Inimesed eraldatakse sündides oma vanematest ja jagatakse võimete järgi klassidesse (Platon). Kes ei sobi, elimineeritakse nagu kord ja kohus. Teisiti mõtlemine on keelatud ja ühiskonda juhib nagu ikka filosoofide klass. Kuidagi, juhuste kokkulangemise tõttu pääseb aga üliandekas Aadam sellest virr-varrist. No jääb kahe silma vahele ja sirgub isemõtlejaks. Uudishimu välismaailma vastu saab võitu ja nii algab ennekuulmatu vastuseis, no või siis pigem läheb ikka kõik lörri ja algab hoopis vangistus Art´i seltsis.

See on lugu, mille omapoolset nägemust jutustab eksamikomisjonile Anaximandros. Ka omamoodi "imelaps". Ta tahab akadeemiasse astuda, sest nemad juhivadki ühiskonda. Õigemini arvab ennast tahtvat, kuni saabub püänt. No seda ma küll ei oodanud! Ainuüksi sellepärast peaks kunagi selle teose veelkord läbi lugema!

http://loterii.blogspot.com/search/label/Bernard%20Beckett
http://lihtsaltise.blogspot.com/2009/10/bernard-beckett-loomine.html

Kami Garcia, Margaret Stohl "Ilusad olendid"

Lummaja - päris kaunis ja tabav sõna kirjeldamaks tegelikult üht pesuehtsat nõida. Seda loomulikult mitte halvas mõttes.

Ethan on tavaline väikelinna teismeline noormees, kes tunneb end olevat mattunud rutiini. Siis aga tabavad teda korduvad unenäod kaunist tütarlapsest ja kõik muutub, kui ta avastab, et see tüdruk on kolinud nende linna.

Tüdruku nimeks siis Lena. Lena aga ei ole tavaline tütarlaps. Ta on lummaja.

On üks needus ja on üks haud ja see kõik muudab nende elu. Senised tõekspidamised tuleb nurka heita ja meeleheitlikult alustavad nad otsingut, kuidas needust murda, et nad saaksid koos teineteist ja armastust nautida.

Nagu ikka sellistes lugudes jagub ka siin saladusi ja mõistatusi küllaga. Kõik ei ole nii nagu algul paistab ja asjalood kipuvad sageli rappa jooksma.

Igatahes ladus lugemine ja ei ole üldse välistatud, et plaanin sarja lugemist ka tulevikus jätkata.

Loetud raamatute nimekiri 2010:

1. Patrick Rothfuss "Tuule nimi" I (2. osa)
2. Suzanne Collins "Näljamängud"
3. Sophie Kinsella "Kas mäletate mind?"
4. Robin Hobb "Kuninglik salamõrtsukas" Farseeri triloogia II raamat 2. osa
5. Roger Zelazny "Teemärgid"
6. Vicky Myron; Bret Witter "Kuulus raamatukogukass Dewey"
7. Leo Kunnas "Gort Ashryn" Enne viimast sõda. I osa
8. George R.R. Martin "Kuningate heitlus" 2
9. Kaur Kender "Yuppiejumal"
10. Aita Kivi; Dagmar Lamp; Kati Murutar; Inga Raitar "Seiklus neljale"
11. Robert van Gulik "Kummitused kloostris"
12. Sofi Oksanen "Baby Jane"
13. John Grogan "Marley ja mina"
14. Robert van Gulik "Templiviirastus"
15. Alice Sebold "Minu armsad luud"
16. Jaan Ross "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
17. Maite Carranza "Odi needus"
18. Guillermo del Toro; Chuck Hogan "Tõbi"
19. Simon Holt "Neelatud"
20. Robert A. Heinlein "Tähesõdalased"
21. Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik"
22. Suzanne Collins "Lahvatab leek"
23. A.A. Milne "Karupoeg Puhh"
24. Candace Bushnell "Seks ja linn"
25. Charles de Lint "Südame metsad"
26. Armin Kõomägi "Pagejad"
27. Hiram "Mõru maik"
28. Louis Lowry "Andja"
29. Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus"
30. Leo Kunnas "Gort Ashryn" Sõda. II osa
31. Tiina Laanem "Sidrunid ja siilid"
32. Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 1. raamat
33. Helga Nõu "Peaaegu geenius ehk Schrõdingeri kassi otsimas"
34. Neil Gaiman "Tähetolm"
35. Marianne Mancusi "Uudismasendus"
36. Jenny Gardiner "Voodis torisejaga"
37. Haruki Murakami "Kafka mererannas"
38. Otfried Preussler "Krabat"
39. Carlos Ruiz Zafon "Ingli mäng"
40. Stephenie Meyer "Videvik"
41. Stephenie Meyer "Noorkuu"
42. Stephenie Meyer "Päikesevarjutus"
43. Stephenie Meyer "Koidukuma"
44. Kate Pepper "Seitse minutit enne keskpäeva"
45. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"
46. Jelena Ussatšova "Iha"
47. Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" Külmavõetud. 2. raamat
48. L.J. Smith "Vampiiri päevikud" Äratus.
49. Joshua Mowell "Operatsioon punane Jeeriko"
50. Chris Wooding "Alaizabel Cray painaja"
51. Guillermo del Toro; Chuck Hogan "Allakäik"