John Twelve Hawks "Rändaja"

Maailmas, kus me elame oleme me sotsiaalse inimesena paratamatult fikseeritud osake globaalsest võrgustikust, mis suudab tuvastada igat meie sammu. Sellest irduda ja "kaduda" on ilmselgelt väga keeruline. Selleks tuleks loobuda paljudest nii loomulikuks saanud hüvedest ja maailmakorraldusest.
Erinevate uskumuste järgi eksisteerivad meie maailma kõrval ka paralleeldimensioonid. Need on kõik väga sarnased, kuid samas ka totaalselt erinevad.
Mõned üksikud väljavalitud suudavad maailmade vahelisi piire ületada ja ammutada sealt uusi teadmisi. Neid kutsutakse rändajateks ja neid kaitseb eriline sõdalastekild - arlekiinid. Juba aastatuhandeid on neid tagakiusatud, kuna nende poolt levitatu tekitab probleeme valitsejatele, kelle eesmärgiks on alati olnud võim ja kontoll masside üle.
Tänapäevaks on Vennaskonna nimeline organisatsioon hävitanud enamiku teadaolevatest rändajatest. Rändajateks sünnitakse kas juhuslikult ja see on sageli ka geneetiliselt päritav. Kaks venda - Michael ja Gabriel on pikalt elanud väljaspool võrku, kuna nende isa oli kuulus rändaja. Isa on peale Vennaskonna rünnakut aga teadmata kadunud, ema surnud ja vanim vendadest (Michael) otsustab naasta võrku, et orjata mammona kultust. Nii jõuab neile jälile Vennaskond, kes on väljaarendamas viimast täieliku kontolli sammu - nn. interaktiivset vanglat - panoptikumi. Selleks vajavad nad aga elusat rändajat ja tõenäosus, et üks vendadest oma isa rändaja geene omab, on vägagi tõenäoline.
Maya on noor naine, kelle isa on arlekiin. Kui viimane jõhkralt mõrvatakse, ei jää Mayal muud üle kui täita oma isa viimane soov - leida vennad enne Vennaskonda ja kaitsta neid oma elu hinnaga. Nii algab triloogia esimese osa meeletu ja ülipõnev seiklus.

Stephen King "Raamatukogupolitseinik"

Olles läbilugenud peaaegu kõik eesti keeles ilmunud Stephen Kingi teosed ja näinud vististi kõiki tema teoste ainetel vändatud linateoseid, julgen väita, et King on alati olnud mu vaieldamatu lemmik. Iseäranis paelub mind tema suurepärane oskus kirjeldada inimese üksindust. ÜKSINDUST suurte tähtedega. Kui raske on leida oma tõelist hingesugulast ja mida tähendab tema kaotamise lein, valu või mitteleidmisest tekkinud tühjustunne. Ükskõik kui palju on me ümber lähedasi kes meist hoolivad, tegelikult oleme ikkagi üksi, kui just me leia seda üht ja ainust, sobivat.
Ka "Raamatukogupolitseinikus" on primaarsel kohal inimene oma üksinduses - Sam, Dave, Naomi. Inimene üksi oma hirmude, nõrkuse ja valuga. Kõik see paelus mind jäägitult juba vaieldamatu lemmiku "Lisey lugu" puhul. Teose peateema - vampirism jäi antud loo puhul minu jaoks absoluutselt teisejärguliseks. See lihtsalt ei olnud tähtis! Minugi poolest oleks võinud seal raamatukogus möllata kasvõi kuri hunt. See ju ei olnudki määrav. Samuti jäi minu jaoks lahjaks lõpp. Liiga kiirustav. Tundus nagu oleks "time line" peale surunud ja selle keskosa teemaarendusest ei jäänud paraku midagi alles. Vähemalt minu jaoks mitte. Kuid kõik muu korvas selle pisikese vajakajäämise ja ma sain tõelise vaimse naudingu osaliseks. Aitäh Sulle kallis autor!

Dagmar Lamp "Ööd kollases autos"

Dagmar Lamp kirjanikuna on mulle siiani alati meeldinud ja ka sel korral ma ei pidanud pettuma. Täpselt see, mida ootasin, selle ma ka leidsin. Ehk on ta küll antud raamatu puhul laskunud pisut sügavamale inimese üksinduse faasi ja selle erinevate põhjuste, väljundite (alkoholism) kirjeldamisesse ja piskusse analüüsi läbi nimitegelase Liise silmade. Liise on naistaksojuht ja seega ka pisut psühholoog, kes on omadega liiga sassis, et kõike päris selgelt ja sageli ka kainelt aduda. Kuid kas pole meis kõigis kübeke paranoiat ja alkoholismi? Minul igatahes on mõlemad. Olles tugevas surutises enese "jamadega", tiksun ja kriban ma varasel õhtupoolikul oma blogi ja limpsin viina, mille jaoks on ilmselgelt liiga varajane kellaaeg. Nagu Liisegi. Samas it is my case ja my time. Muust ma hooli. Homme on uus päev oma uute murede ja jamadega. Täna on mul minu päev ja kui ma tahan unustada, siis nii ma ka teen ja see on ainult minu asi. Alati ei ole õnnelikku lõppu! Või siiski on? Elame, näeme. Liisel vähemalt oli!

Mari Järve "Esimene aasta"

Olen suures vaimustuses üle pika aja ja loodan siiralt, et kunagi tuleb ehk ka järg.
Autori teemavaldamine ja absoluutne ülemvõim käsitletu suhtes paneb kummardama.
Kusagilt kaugelt saab alguse raske viirus, mis kribinal-krabinal jõuab ka Eesti pinnale. Kõik püüavad väljuda sellest jamast eluga, kuid linnad on karantiinis ja kedagi sisse-välja ei lubata. Ometi jõuavad 10 inimest erinevatel põhjustel pakku pääseda ja satuvad olude sunnil kokku. Haiguspuhangule järgneb peatselt ka infosulg ja näljahäda, mis viib paratamatult rüüstamise ja kaoseni. Koos üritavad nad ellu jääda, üksi nad seda ei suudakski ja pealtnäha nii erinevatest inimestest saab ühtehoidev "perekond".
Ärkasin isegi keset ööd üles ja adusin, et nägin kõike raamatus kirjeldatut unes. Küll oma versiooni loost, kuid siiski. Nii hinge läks raamat.
Häiris vaid see mobiilioperaatorite nimemäng. Pisut pentsik ja pointless oli. Oleks piisanud ühestki.
loterii.blogspot.com/2011/11/mari-jarve-esimene-aasta-2011.html

Wayne Bartlett, Flavia Idriceanu "Verelegendid." Vampiir ajaloos ja müüdis.

Olles viimasel ajal tarbinud ohtralt igasuguseid nn. vampiirikaid, sai vahelduseks siis ettevõetud midagi asjalikumat, et pisut targemaks saada vampirismi kui sellise ajaloost ja olemusest. Kerge ja hariv lugemine, pikitud ohtrate legendidega. Samuti sisaldab teos pisikest analüüsi seostest ja põhjustest ennekõike küll Dracula puhul, kuid kajastamist leiab ka Harry Potteri Voldemort ja paljud teised.
Samuti leiab viiteid nii kurikuulsa Vlad Teibasseajaja kohta, kui ka Elisabeth Bathory õõvastava loo.
Ja ehk on kasu raamatus ka kui Reisjuhist/planeerijast. Mõnda kirjeldatud paika on plaanis külastada endalgi, et osasaada neis paigus peituvast "muusast" ja müstikast.

Jackie Collins "Vaene väike lipakas tüdruk"

Mis seal ikka järjekordne naistekas. Seekord siis ilusate ja edukate elust LA-s. Igati loetav.
Endised koolikaaslased satuvad juhuslikult taas kokku, kui toimub kuulsa filmistaari mõrv. Üks neist on advokaat, teine mõrvatu tütar, kolmas kaob salapäraselt intriigi tõttu senaatoriga ja loosse mässitud rikkad ja edukad poisid tulevad oma kaastunnet avaldama ja hõljuvad muudel ärilistel ja panokaalutlustel ringi. Vist oli nii.
Seega igati ootuspärane ja tavaline värk.
http://www.apollo.ee/product.php/0860141

Wolfgang Hohlbein "Druiidide värav"

Tuntud fantasy-klassiku nägemus ühest mõeldavast maailmalõputeooriast.
Šveitsi väikelinnas tunneliehitustööde käigus hakkavad juhtuma kummalised lood, inimesed kaovad, aeg kaob ja selle kõigega paistab olevat kuidagi seotud mägi ja sellest paistab ainsana midagi teadvat erak, kes mäel elab. Kuid kaob ka tema, jättes endast maha ohtralt hoiatusi ja segaseid viiteid.
Insener Warstein hakkab asja uurima ja peab selle eest maksma oma karjääri ja auga. Olles roninud peitu maailma eest ja püüdes unustada kõike läbielatut algab aga lugu tema jaoks taas, kui atraktiivne naisterahvas Angelica tal palub asi uuesti käsile võtta. Koos hakkavad nad uuesti uurima mäge ja sellega seonduvat, mis paistab nüüdseks olevat juba globaalne ja hävingule määratud.
Suhteliselt emotsioonitu teos minu jaoks. Ootused olid erakordselt kõrged ja sellest johtuvalt ka pisike pettumus. Samas soovitasin seda soojalt oma vendadele, kellele paistavad igasugused paralleeldimensioonid ja mustaauguteooriad vägagi meeldivat. Eks näis mis nemad asjast arvavad ... .

Loetud raamatute nimekiri 2011

1)Kami Garcia, Margaret Stohl "Ilusad olendid"
2)Bernard Beckett "Loomine"
3)Caroline Cox "Kuidas olla jumalik"
4)Ryu Murakami "Misosupis"
5)Lauri Vahtre "Eesti rahva lugu"
6)Milana "Milana. Eesti modelli päevik"
7)Chelsea Handler "Minu lustlik elu"
8)Charlaine Harris "Surnud, kuni jõuab öö"
9)Suzanne Collins "Pilapasknäär"
10)Charlotte Bronte "Jane Eyre"
11)Kiiri Saar "Lepatriinupüüdja"
12)Sass Henno "Elu algab täna"
13)Marsha Mehran "Granaatõunasupp"
14)James Rollins "Luude kaart"
15)Ira Levin "Pilvelõhkuja"
16)kogumik "Linnud"
17)M.C. Beaton "Uustulnuka surm"
18)Jason Goodwin "Bellini kaart"
19)Heather Graham "Nägemine"
20)kogumik "Alfred Hitchcock esitleb: Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"
21)Leo Kunnas "Gort Ashryn. III osa. Rahu"
22)Susan Mallery "Vana arm ei roosteta"
23)Heather Graham "Surnud ruum"
24)Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"
25)George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1. osa: Teras ja lumi
26)Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"
27)Sass Henno "Mina olin siin"
28)Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"
29)Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"
30)Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"
31)L.J. Smith "Stefani päevikud: Juured"
32)Fern Michaels "Pärast homset"
33)Amanda Stevens "Nukumeister"
34)Allison Pearson "Kuidas ta seda suudab?"

Allison Pearson "Kuidas ta seda suudab?"

"Surmas ei määratleta meid selle järgi, mida me oleme teinud või kes olnud, vaid selle järgi, mida oleme teistele tähendanud. Kui hästi me oleme armastust jaganud ja vastu saanud." (lk. 245)
"Mehed ilma naiseta on nagu mehed ilma emata; nad on rohkem orvud kui leseks jäänud naised. Naiseta mehed kaotavad selgroo, nad ei suuda enam sirge seljaga astuda, ei suuda isegi habemeajamisvahtu kõrvadelt maha pühkida. Meestel on naist rohkem vaja kui naistel meest; kas mitte see polegi maailma väljaütlemata saladus?" (lk. 338)
Väga tempokas, kiire ja sajaga endasse haarav. Filmi ei ole kahjuks veel näinud, kuid raamat oleks nagu "Seks ja linna" teine versioon. Siikohal siis teleekraanile jõudnu, kuna raamat ei olnud suurt midagi väärt. Igati kaasaegne lugu naisest, kes püüab olla täiuslik nii äris, kui kodus emana. Paraku mõlemat ju ei saa ja kusagile tuleb ohver tuua. Eneseirooniaga ja naljaga pooleks, haarab see lugu nii endasse ja paneb mõtlema erinevate väärtuste, rollide, suhete üle. Igati kohustuslik kirjandus töönarkomaanidest naistele. Nii nendele, kel on juba lapsed ja neilegi, kellel neid veel ei ole, kuid plaanis on või isegi siis, kui plaanis ei ole. Mõtlemisainet pakkuv teos igatahes.
10 POINTS!

Amanda Stevens "Nukumeister"

No nii... . Oi kaua sai seda põnevikku loetud. Oli põnev, kuid millegipärast on totaalne lugemiskriis käsikäes sügisväsimusega ja nii see venima hakkaski.
Müstiline lugu lapseröövist, korrumpeerunud politseinikest, hullumeelsest ja hullumeelsusest, armastusest ja selle puudumisest ning suurest reetmisest. Igati inimlik oma vigades, hingevalus ja eksimustes. Samas pidevat pinevust hoidev ja pingsalt arenev.

Fern Michaels "Pärast homset"

Paistab, et hetkel olen romantikalainel. Või siis pigem selle puuduse lainel ja otsin aseainet raamaturidadelt. Hinge läks see raamatuke ja väga-väga. Tõsine kosutus halli päeva.
Mida muud ma oskangi öelda. Ilus, südantsoojendav muinasjutt! Tahan veel!

L. J. Smith "Stefani päevikud: Juured"

Tegemist on siis eellooga tänapäeval toimuvale vampiirisaagale. Kuidas ikka vendadest said vampiirid ja nende vaenu telgitagused.
Sarjast mäletan Katherini tuisupäise ja pisut ehk kergemeelsenagi, raamatus aga oli kõik teisiti. Ei mingit otsustusvõimetust. Samuti tema surm oli lahendatud seriaalis enesetapuna. Teadupoolest võttis ta ju kee kaelast ja lasi päikesel ennast hävitada, kuid raamatus ... .
Ja kumb vendadest ikka see mustem ja halb on?

Krystyna Kuhn "Org 1. 1 raamat. Mäng"

http://www.krystyna-kuhn.de/
Päris pikalt sai raamatu soetamiseks hoogu võetud, kuid tasus ära. Sisututvustust lugedes eeldasin, et tegemist on raamatuga üleloomulikust valdkonnast. Oma üllatuseks aga leidsin ennast noortekrimkat lugemas. Ega paha ei olnudki, kuigi loodan järgedes kohata ka seda oodatud üleloomulikkuseaspekti, mida paistab antud saaga ka lubavat.
Vend-õde on elanud üle kohutava tragöödia ja otsivad uute identiteetidega pelgupaiga üksildases eliitkolledžis. Paraku paistavad seal paljud kannatavat paljastamisohu all ja kui nende saladused hakkavad lekkima ja kaduma jääb üks õpilastest, algab ajujaht tõenäolisele mõrtsukale.
Kõigele lisab salapära ammune lugu, kui grupp tudengeid teadmata kadunuks jäi ja seejärel kolledž suleti.

Eda Kalmre "Tüdruk veiniplekiga kleidis"

Kes meist poleks lapspõlves nautinud õudusjuttude vestmist ja kuulamist? Antud raamat ongi kogumik nn. linnalegende. Tore taasmeenutus lapsepõlvest igatahes;)

Stephenie Meyer "Bree Tanneri lühike teine elu"

Et siis lisa või peatüki laiendus verinoortest. No ma ei tea. Igatahes hale vari "Videviku" saaga enda kõrval. Oleks võinud ka olemata ja lugemata jääda. Milles muidugi veelkord kinnitust leidsin on verinoorte lauslollus. Uudisena tuli muidugi nende absoluutne naiivsus. Samas kas võibki loota ühiskonna madalamast kihist pärit isikute puhul erakordse nupukuse ilminguid. Et mitte teadmata kadumistega tähelepanu äratada, siis seda taktikat Victoria kasutaski uute vampiiride loomisel. Paraku ei olnud vastloodud aga piisavalt arukad ja vaoshoitud ning suutsid Seattle´is paraja mäsu korraldada, mis jõudis ka Voltaire´de kõrvu. Teadupärast on ju uute vampiiride loomise eelduseks võim(e) neid ohjata. Seda aga Victoria ei suutnud, ei tahtnud ja nii ootaski neid ees hävitamine.

Sass Henno "Mina olin siin"

Oluliselt parem lugemine, kui "Elu algab täna". Temaatika tekitas nostalgiat. Mitte, et mina oleksin selle kõik mingil varieeruval viisil läbi teinud, kuid kummastavalt tuttavaid hetki tuli ette küll. Tegelikult mis ma ikka siin vassin. Varieeruval viisil olen selle ma siiski läbi teinud. Ainult, et mina olin targem ja olukorrad ise olid Suuremad ja kasutegur versus raha ületas alati ohu. Risk oli minimaalne ja nüüd meenutades võiks sellest isegi raamatu valmis kribada. Kes õigel ajal mängust ei väljunud ja muidu nõrgemad lülid lõpetasid muidugi halvasti. Aga oli ka võitjaid ja väljaastujaid. Viimaste hulka kuulun ka mina. Aga see kõik oli väga ammu, eelmisel sajandil lausa.

Raamatust endast ei olegi midagi kirjutada. Ja seda heas mõttes. Arvan, et enamus on selle põhjal vändatud filmi näinud ja teavad isegi. Ehk minategelase ja Regina suhe oli raamatus pisut pealiskaudsem, kui linateoses, kuid see oli ka see vähene erinevus.

Igatahes tore oli mälestuste radadele korraks laskuda.

Jayne Ann Krentz "Tormiline väljakutse"

Öeldakse, et naine armastab ja tunnetab sõnadega. Nüüd ma siis saan aru sellest naistekate fenomenist ehk siis tõelisest õrnemale soole suunatud kirjandusest. Antud teosest saaks kohe kindlasti mõne pornoka stsenaariumi valmis pusida. Ega miskit süžeed ju eriti panole vaja olegi. Kuid kas ikka peab kõik kinolinale jõudma? Tegelikult kogesin, et lugedes on mõju kordades efektiivsem ja teatud elamust vajades on antud žanr, seega ka see teos jäägitult õigel kohal.

Nüüd nädalaid hiljem ülevaadet kribades pean aga kurbusega tõdema, et ma ei mäleta raamatu sisust mitte kui midagi. Isegi õhkõrna teemavilksatust ei suuda mu mälu raamatule omistada. Ilge jama! :D

Peategelane Leya sõidab puhkusele, et juurelda oma ja venna firma saatuse üle, et kas on ikka tarvilik siduda ennast finantsnõustaja karmi lepinguga. Reisil kohtab ta jalustrabavat meest, kes aga paraku osutubki selleks kardetud finantsnõustajaks. Olles meeleheitel, et mees tahab vaid firmat ja mitte naist ennast, algab erootiline kassi ja hiire mäng.

George R. R. Martin "Mõõkade maru" 1 osa: Teras ja lumi

Lõpuks sai siis ka "Jää ja tule laulu" kolmas raamat ettevõetud (meie maal siis paraku viies raamat). Vahepeal sai ohtralt ja mõnuga seriaali tarbitud. Tõsiselt võimas üllitis!

Midagi vapustavat ja erilist kolmanda osa esimeses pooles ei toimu. Mingigi action paistab toimuvat vaid mustatel vendadel, kuid ka see on paraku vaid selline veepealne virvendus. Samas igavuse ja venivuse üle ma kurta ei saa. Kõik kulgeb voolavalt ja paeluvalt ja järgmise osa ootus on suur.

Kummaline oli muidugi seriaalist tingitud uute visuaalsete mõtteseoste teke. Kohati erines see minu isiklikust algsest maailmast ikka kardinaalselt, samas nii mõnigi tegelane, koht, sündmus oli ka minu maailmas just selline ja sellest siis õõvastav äratundmine, et kuidas ometi... .

Suzanne McLeod "Vere magus lõhn"

Inglise ühe hetkel populaarsema fantasy kirjaniku linnafantaasia esimene osa oli minu jaoks paras katsumus vähemalt esimesed sada lehte. Liiga palju tegelasi lihtsalt, et kõiki seoseid lennult hoomata. Erinevad võluvõimed ja erinevad olendid, nende staatused, seotus - kõik see kokku oli ikka omaette virrvarr. Piisavalt segadusttekitav, kuid samas lummavalt põnev.

Verd, sellest rääkimist ja selle kirjeldusi oli õõvastavalt palju. Samuti iha ja selle mitmekihilisust.

Hea minulik komme lugeda raamat alati lõpuni pidas seekord paika ja tasus ennast küllaga. Kui veel poole peal olles olin kindel, et sinna minu poolt see sari jääbki, siis mingil hetkel jää murdus ja pean rõõmuga tõdema, et ootan huviga järge.

Seekord siis polegi peategelaseks ei vampiir ega ka inimene, vaid hoopis haldjas -no peaaegu ja suure agaga;). Tore vaheldus! Nagu ka Harrise sarjades, tuleb ka siin peategelasel lahendada kuritegu, et siis selle kohapealt nagu ühe puuga löödud. Samas absoluutselt erinev.

Igatahes soovitan soojalt kõigile urbanfantasy vampiirikate limpsijatele. Mina igatahes limpsin edasi!

http://www.spellcrackers.com/

Heather Graham "Surnud ruum"

Järjekordne Grahami raamat kus peategelane näeb vaime ja kaovad noored tütarlapsed. Seekord siis noor ja ilus naisterahavas, väljakaevamised ja kadunud prostituudid... .

Arheoloog Leslie elas aasta tagasi üle õõvastava õnnetuse, milles ta napilt ellu jäi, kuid milles hukkus ta kihlatu. Intsident äratas temas võime näha vaime. Mingi hetk hakkavad kaduma prostituudid ja politsei on võimetu. Siis aga kaob rikas tüdruk ja uurimine võtab sisse uued tuuled. No mida iganes.

Arvan, et mõneks ajaks (kui mitte igaveseks) on mul Grahamist tõsine üledoos ja seda vaid kahe raamatu põhjal. "Nägemine" oli parem, kuid samuti - ei midagi erilist.