Algul ei saanud vedama aga peale paari esimest peatükki ei saanudki enam pidama. Et siis kuni lõpuni välja.Väga isiklik ja kurb romaan. Tahtmatult kandusid ka minu mõtted lähedastele ja võimalikule kaotusvalule. Õnneks ma ei ole midagi nii isiklikku veel kogenud, kuid mingil hetkel me kogeme seda paratamatult kõik. Siis oleks vist õige hetk teos uuesti läbi lugeda ja ehk suudaksin seda tunnetada mõnest täiesti uuest aspektist. Lohutust peaks see igatahes pakkuma.
"Lisey lugu" on hoopis midagi muud, kui olen suure King´i fännina harjunud lugema. Isiklik, intiimne, samas ei tule puudust tunda ka õõvastavast teispoolsusest, müstikast ja acctionist. Bummi jahid;) TÕRIP (tõmba rihm pingule) jne.
Midagi jäi veel hinge ... inimesed, kes meist varakult lahkuvad .... neid armastab jumal lihtsalt rohkem, sest kutsub nad kiirelt enda juurde. Täpset sõnastust enam ei mäleta, kuid mõte jäi kummitama. Järgmine kord üritan märkmeid teha ja viidata:P
No comments:
Post a Comment