Kole pakane oli. Aga minema pidi. Lihtsalt pidi. Et siis fantasy.
Mina, kui tagasihoidlik eestlane ja teistpidi jälle, ma ju ei soovinud kaotada sõnakestki Kersti ja Rene jutust, sõna ei võtnud. Mõtteid ja sõnu tekkis aga palju.
Tegelikult on ju tore, et "Videviku" saaga paneb noored kirjutama. Nojah, kas nüüd peab kohe kirjastuste postkaste ummistama on iseasi. Tänapäeval on igaastane noorsooromaani konkurss! Veelgi toredam oleks kui kirjastused paneks pead ja tahtmise kokku ning teeksid saidi, kuhu saaksidki noored oma teosed saata. Ise uhke tehtu üle ja teistel tore lugeda. Hetkel olen taolist käitumist valdavalt rate.ee -s täheldanud. Aga vahva ju. Mina ka sõbrantsiga lapsepõlves viljelesin mina-sulle, sina-mulle järjejutusaagat. Väga põnev oli. Vähemalt tema oma minu jaoks.
Eestis on palju toredaid ulme ja/või fantasy kirjanikke. No vist on jah. Vist on siinkohal eriti aktuaalne. Häirima jäi Siim Veskimees. Ka minu riiulil on nii mõnedki tema teosed. Kaer ütles, et on tore. On jah tore. On jah loetav. Paraku ma aga ei mäleta tema ühestki teosest mitte midagi. Kas siis on ikka tore? Ampsu sain, maitses ka. Muidu oleks ju ühe teosega piirdunud.... . Aga kõht jäi ikka tühjaks ja kui korralikku kõhutäit ei saa, siis ikka masu ajal seda rohkem oma riiulisse ei soeta ka. :(
Kirjastustest. Ma armastan raamatuid. Armastan neid lugeda, omada ja uuesti tarbida. Kirjastusi on ju palju. Kõigest sellest hoolimata on minu raamaturiiulis siiski valdavalt Pegasuse ja Varraku raamatud (Eesti Päevaleht on ka tore vahepala). Armastan erinevaid autoreid, kuid üks vaieldamatu kirg on King. Pegasuse tõlked on siinkohal lausa imelised. "Udu" oli ka imeline hetkeni millal ilmus eesti keeles! Ma jumaldasin kuuldemängu, filmi, inglise keelset versiooni, kuid see millega kirjastus Fantaasia hakkama sai .... masendav. Ja paraku see käib peaaegu kõigi Fantaasia raamatute kohta (ei oska tuua näidet, et mille kohta ei käi, kuid erand peab ju olema).
Tõlkija ja toimetaja on tähtis ja võin väita, et tõlkija (toimetaja ikka ka) on lausa jumal. Õnneks on Pegasust ja Varrakut pisikeste raamatujumalatega õnnistatud. Siinkohal mina kui pisike bukahoolik tunnistan ausalt, et enne tänast külastasin iganädalaselt Pegasuse ja Varraku kodukat ja korra kuus Erseni ja Tänapäeva oma. Eks peab ka see midagi tähendama!!!
Filmidest. Heast raamatust on väga raske head filmi teha. Senini on ju kõik Kingi ekraniseeringud tühja jooksnud. "Roheline miil" ja "Udu" on ainsad õnnestunud pärlid. Sama käib ka paljude teiste teoste põhjal vändatud ekraniseeringute kohta. "Kuldne kompass", "Eragon", "Võitlustanner maa" jne. No muidugi on erandeid aga üdiselt on läbi filmi edu lootmine odav tee. Et teeks siis turundust? No tuleb teha jah aga mõõdukalt. Kui näen suurt kampaaniat, siis see tekitab minus õõvastust. Ma ei taha seda enam lugeda. Mõõdukus on määrav, kuna suust-suhu ja netiportaalide imetabane ilu kommentaariumides on pigem see mis mind raamatu juurde tõmbab. "Näljamängud" siinkohal näitena ei vaja reklaami. Delfi raamatukommentaarium kubiseb niivõrd huvitekitavatest kommidest, et nii kui mahti saan, nii ma seda lugema ka hakkan.
"Videviku" saagat pole ma aga tänu suurele reklaamikampaaniale senini lugenud. Okeika ... olen aus, raamatuostulistis ta mul on.:D
No niipalju oleks veel endast välja öelda. Loodan, et selliseid üritusi tehakse linnarahvale veel ja veel. Justnimelt kirjastuste üritusi. Tahaks teada mis tuleval poolaastal plaanis. Tahaks kuulda nende paljulugenud inimeste mõtteid. Tahaks ja tahaks. Tegelikult ju võiks teha korra kvartalis toreda uudiskijanduse õhtu. Vai jummel ... ma küll sibaks sinna, olgu õues või -34 kraadi.
Ja oma krdi "Aliisi" pean ma ka valmis saama. Vampiire seal ju ei ole!!! On palju armastust, raamatuid, fantaasiat ja pisut pisut Hobb´i.
No comments:
Post a Comment