Sass Henno "Elu algab täna"

"Kõik, mis on seljataga, on see, mis ei muutu. Kõik, mis on ees, on see, mille kujundan ma ise." (lk. 65)

Täiesti tavalise noormehe elu pöördub ühel kaunil päeval peapeale. Ta kaotab töö, heidetakse koolist välja ja tagatipuks avastab ta, et ta ta tüdruksõber petab teda. Oma tühisust klaasi uputades tutvub ta aga baaris seltskonna soome jõmmidega, kes suudavad talle veelgi suurema jama kaela tõmmata ja rahast lagedaks teha. Meeleheide viib vaid suurema meeleheiteni ja nii jätkub lugu.

See ei olnud minu raamat. Ma olen kas liiga vana või liiga noor selle jaoks. Igatahes läks teos minust suure kaarega mööda. Absoluutselt vale lugemine!

Kiiri Saar "Lepatriinupüüdja"

Hästi vahva! Ei tahaks uskudagi, et tegemist on algupärandiga, mitte tõlkeromaaniga. Seksuaalset otsekohesust ei kohta just sageli eesti kirjanduses. Siinjuures just seda erootiliselt meeldivat poolt.

Väga ladusalt kirjutatud, kiire lugemine, paras ja kiire annus lahutamaks meelt.

Lugu kahest õest, kellest üks on bukahoolik ja teine kaunitarist möllumutt. Ühel päeval aga lähevad nende kehad vahetusse, kusjuures bukahoolik mäletab kõike, kuid teinepool on asjast täielikus teadmatuses.

Nagu ikka üks armastuse ja enese otsimise ja leidmise lugu. Aga põnev oli!

Siinkohal ei taha sisu edasi lahata, muidu kaob avastamisrõõm.

Charlotte Bronte "Jane Eyre"

"Iga inimene vajab tegevusrohket elu, ja kui talle seda saatuse poolt pole antud, siis otsib ta seda ise." (lk. 128)

Raske on kogetut sõnadesse seada.

Mulle on varemgi hinge pugenud kriitilise realismi viljelejate teosed, samuti nagu ka naturalismi, kui äärmuse esindaja Zola romaanid, kelle andunud fänn olen alati olnud ja selleks ka jään. Kuid seekord tundsin midagi eriti sügavat. Kummaline, et teos pole mulle varem kättesattunud. Eks seda tingis ka kättesaadavuse probleem, mille hiljuti siiski vanaraamatu kaupluses rahuldasin.

Peategelase hingepiin tabas ka mind. Elasin kui emotsioonide keerises täis südamevalu ja igatsust. Puhas, ennastsalgav armastus ja igatsus. Nii magus on SEE valu. Vist sellepärast ongi nii raske kogetut edasi anda. Jälle miski torkab südamesse ... valu, igatsus, mälestused, sulamata lumi, kevade ootus, hingerahu. Kõik rõhub ja painab oma karmis reaalsuses.Tahaks täielikku rahu ja vaikust, mitte teadmatust homse ees. Või siis vastupidi täielikku ilutulestikku ja uut algust kas või absoluutses teadmatuses. Selle nimi on vist rutiin. Ega seda muidu ei olegi tunda, kuid see teos lahvatab need algeosed ereda leegiga põlema. Õnneks tuli kustus, kuid taasmeenutus ... pole vist vaja.Igatahes rändab ta vaeseke lugemsit ootavate raamatute riiulile tagasi. Ma tahan seda veel!

NB! Hiljuti ilmus eesti keeles ka Bronte teine teos "Shirley" (juba soetatud) ja juhuslikult avastasin, et kinos jookseb järjekordne ekraniseering "Jane Eyere st" (plaani võetud).

Suzanne Collins "Pilapasknäär"

Nii kui hommikul netis märkasin, et "Näljamängude" kolmas osa on müüki paiskunud, sibasin poodi. Tegelt ka! Arvan, et olin üks esimesi ostjaid;) Lugemine võttis aga pisut aega ja seda üldse mitte ajapuuduse tõttu. Aga kõigest järgnevast edaspidi...

Millegipärast meenub peale lugemist kohe haletotakas kunagine Estini hitt "Esimene lumi". Hmm. Kummaline ja kontekstivaba seos enivei. Kuid kas ainult?

Kõik raamatud olid julmad. See on fakt. Viimane aga lausa paistab pakatavat ülevoolavast ebaõiglusest ja liigsest julmusest, samas ka minnalaskmisest. Eks Katniss ole isegi üks neist minnalaskjaist ja seda lõpuni välja paraku. Nukker, kui noor naine on nii äraaetud, et tal puudub igasugune ambitsioonikus või eneseteostusvajadus. Kui ta lepib oma eluga, kui saatuse poolt määratud paratamatusega. Või oli see siiski tema enese kindel valik? Sel juhul sain mina asjadest ikka päris valesti aru. Epiloog karjus valust ja igatsusest.

Raamatu algus kippus venima. See 13. ringkonna bla-bla ei olnud kohe kindlasti minu jaoks. Hiljem läks asi muidugi oluliselt paremaks ja masendavamaks. Nimedes orienteerumisel tekkis kuni lõpuni välja tõsiseid raskusi. Mõnda tegelast ei suutnudki kuhugi liigitada või eelnevat assotsatsiooni leida.

Võrreldes sarja eelnenud osadega, oli "Pilapasknäär" nõrk. Pisut nagu imetud aga samas vajalik järg. Samas jäi "maitse" suhu, mis eneses on ju hea. Olgu siis sellel vere ja alanduse maitse, kuid peaasi, et tekitas emotsiooni.

Lugeda tasub kindlasti, ilma ei saa!

Charlaine Harris "Surnud, kuni jõuab öö"

Selline kriminulli sugemetega vampiiriromaan. Aga mitte ainult. Peale vampiiride on esindatud ka kujumuutjad ja eriliste võimetega inimesed nagu peategelane Sookie, kes on juhtumisi telepaat.

Tegevus toimub ühes tavalises Ameerika väikelinnas, kus Sookie kohtab imeilusat vampiiri ja nagu ikka kombeks, tekib neil suur armastus.
Siis aga algavad kummalised mõrvad selles muidu rahulikus ja unnesuikunud linnakeses. Peamiseks kahtlusaluseks satub Sookie vend, kellel paistab olevat olnud tapetud naistega eriline suhe. Eks viimane on sellele alust andnud oma kahtlaste seksuaalkalduvustega. No ja olles oma venna süütuses kindel, hakkabki Sookie oma võimeid kasutades antud lugu uurima. Ega see mõrvarile meeldi ja Sookie enda seksuaalseid eelistusi arvestades on ta isegi kindel Nimi ohvrite nimekirjas.

Kas meeldis? Tagantjärgi jah. Köitvaid hetki jagus. Samas lugemise ajal oli raskusi keskendumisega. Hetkel on muidugi üleüldine probleem sellega, nii et raamatu süüks seda ma siiski vist ajada ei saa. Igatahes tekitas see minus sügavat huvi antud teleseriaali suhtes.

Niipea järge ju oodata ei maksa... .

http://www.hbo.com/true-blood/index.html

Chelsea Handler "Minu lustlik elu"

No tõesti tabavalt öeldud, et nagu "Seks ja linn" (seriaal muidugi, raamat oli möga ju). Ainult kõvasti labasem. Vist. Samas on ju tekst väljapeetud ja eneseiroonia igati tervitatav.

Olen ise vabameelne või vähemalt olin kunagi ja ei tohiks siin olla midagi uut ega tülgastavat. Võib-olla olen vanaks jäämas aga kohati tekitas loetu minus ägeda vastureaktsiooni, negatiivse siinkohal.
Situatsioonikoomikat jagus ohtralt. Igav ei peaks olema. Ja ega ei olegi. Tegelikult soovitan soojalt. Muigama paneb kohati kindlasti!

Kõige selle ohtra joomise ja seksi juures leidsin siiski ka ühe üllatava ja tabava ütlemise:

"Kõige sõbralikumatel paaridel on alati kõige rohkem omavahelisi probleeme. ... - nad on üksteise seltsis nii õnnetud, et loomulikult tunnevad suurt huvi teiste vastu." (lk.47)

Milana "Milana. Eesti modelli päevik"

Kiire ja kerge. Vahest ongi midagi sellist vaja. Olevat päriselul põhinev, milles kahtlen paraku sügavalt. Mitte, et ma ise modellindusest väga palju teaksin, kuid omades modellist sõbrannat, siis ühtteist olen nagu kuulnud. Kerget muiet nimelt antud teose kohta.

Eks see modellikorterite elu suures plaanis muidugi selline ole jah, kuid kas need neiukesed ka nii rikkumatutena suudavad püsida? Kahtlen sügavalt.

Mingi jutt meenub raamatu ilmumise hetkest veel, et tegemist olevat lausa härra Kenderi enese loominguga, mis varjunime all üllitatud. No ma ei tea. Arvatavasti ikka kuulujutt. Mina seda igatahes väga uskuda ei taha.

Neiu tegemistest peaks saama edasi lugeda blogist:

http://milanapaevik.blogspot.com/

Viimane sissekanne küll väga ammu-ammusest ajast. Vähemalt tänase seisuga.

Lauri Vahtre "Eesti rahva lugu"

Et siis lisalugemist või taasmeenutusi Eesti ajaloost. Paljugi on aastatega ununenud ja päris värskendav on oma teadmisi pisut turgutada. Seda enam veel, et nii tähtsas valdkonnas.

Tore oli enese pisikesi mälestusi seostada taasiseseisvumisajaga, et mida ma siis tegin ja mida mõtlesin. Olin veel päris pisike ja ega sõjaohtu kui sellist ei adunud. Mäletan, et olin hoopis elevil mänguväljakul, sest äkki näeb tanke. Nii lahe!

Teine seos on pime tuba ja ema koogutamas raadio juures. Mitte ei saanud aru, et mis seal nii põnevat on?

70ndatel: "Edukateks ja heale järjele jõudnud inimesteks loeti restoranide uksehoidjaid, kelnereid, taksojuhte, samuti mitmesuguseid varustajaid. Eriti kõrget klassi näitas kelneri või ukshoidja töökoht mõnes välisturiste teenindavas restoranis või hotellis "Viru". (lk. 242)

Ryu Murakami "Misosupis"

"Kui inimene on omadega puntras, siis tähendab see, et ta ei oska suhelda."
"Kui ma ei usalda mõne inimese suhtlemisviisi, siis ma ei usalda seda inimest."
(lk. 133)

Ma ei oskagi öelda mis ajendil ma õigupoolest selle raamatu endale üleüldse soetasin. Tundus paeluv miskil erilisel moel.

Algus venib. Lausa koletult ja mingit emotsiooni ei teki - ei head ega halba.

Kuid siis äkitselt avab teos oma vägivaldsuse ja võikusega selle miski ja haarab sajaga endasse. Käest enam ei saa, edasi lugeda on ka vastik. Murrang toimub muidugi siis kui Frank ja Kenji on O-miai-pabu lõbustusasutuses.

Lühidalt: see on lugu Kenji nimelisest Jaapani noormehest, kes teenib leiba turistide giidina Jaapani ööelu virvarris.

Ühel päeval saab ta kliendiks ameeriklase nimega Frank, kes osutub aga psühhopaadist sarmõrvariks. Kartes enda ja oma tüdruksõbra elu pärast, ei suuda Kenji paraku ka tööotsast ära öelda. Ja nii algab "mäng"... .

Caroline Cox "Kuidas olla jumalik"

Lühidalt: mahukas Cosmopolitan. Palju uusi ja meeldetuletatud vanu ilunõuandeid. Naise käitumiskoodeks, et olla daam. Suurepärane kingiidee sõbrannale või teismelisele tütrele. Põnev lugemine iseendale, et kogeda ja nentida enese juba olemasolevaid teadmisi ja hankida juurde killukesi.

Enda jaoks avastasin, et peaksin pidevalt kandma ülisuuri päikseprille (mida kusjuures olen ka teinud), eelistama valget riietuses ja kapis peaks kindlasti leiduma valged teksad (olemas) ja pastellroosa liibuv angoora sviiter (soetamisel).

Midagi uut:

ära paljasta dekolteed ja jalgu ühel ajal;

ära joo pudelist;

ära liialda alkoholiga;

ära iial räägi armusuhetest;

pea meeles sünnipäevi!

ära naera teiste inimeste vigade üle

Elementaarne, kas pole? Kuid paraku kipuvad paljud pisiasjad argielus ununema.

Raamatust leidsin ka ühe huvitava saidiviite

http://www.stainedpron.com/

Tegemist siis saidiga, kus kelnerid pajatavad kuulsustest ja nende harjumustest, sh. ka tip´i jätmise temaatika;)

Tegelikult leidsin ja taasavastasin enese jaoks palju huvitavat. Kõike ei tohi ja ei tahagi siinkohal avaldada. Vaieldamatult ülivajalik öökapiraamat iga endast lugupidava tütarlapse jaoks (kuid miks mitte ka eakama daami jaoks).

"Lihtsaim viis komplimente kuulda on neid ise öelda." ARLENE DAHL

Bernard Beckett "Loomine"

Väga eriskummaline teos. Meie, kallid inimesed oleme viinud oma tegevusega maailma laastavate sõdade ja epideemiateni. Samal ajal on rikas Platon ostnud kokku maad (Uus-Meremaa piirkonnas oli vist kui uskuda googeldamist) ja rajab sinna "unistuste impeeriumi", mis on turvatud suure müüriga ja nulltolerantsiga välismaailma suhtes. Eks ikka selleks, et taud edasi ei kanduks.

Inimesed eraldatakse sündides oma vanematest ja jagatakse võimete järgi klassidesse (Platon). Kes ei sobi, elimineeritakse nagu kord ja kohus. Teisiti mõtlemine on keelatud ja ühiskonda juhib nagu ikka filosoofide klass. Kuidagi, juhuste kokkulangemise tõttu pääseb aga üliandekas Aadam sellest virr-varrist. No jääb kahe silma vahele ja sirgub isemõtlejaks. Uudishimu välismaailma vastu saab võitu ja nii algab ennekuulmatu vastuseis, no või siis pigem läheb ikka kõik lörri ja algab hoopis vangistus Art´i seltsis.

See on lugu, mille omapoolset nägemust jutustab eksamikomisjonile Anaximandros. Ka omamoodi "imelaps". Ta tahab akadeemiasse astuda, sest nemad juhivadki ühiskonda. Õigemini arvab ennast tahtvat, kuni saabub püänt. No seda ma küll ei oodanud! Ainuüksi sellepärast peaks kunagi selle teose veelkord läbi lugema!

http://loterii.blogspot.com/search/label/Bernard%20Beckett
http://lihtsaltise.blogspot.com/2009/10/bernard-beckett-loomine.html

Kami Garcia, Margaret Stohl "Ilusad olendid"

Lummaja - päris kaunis ja tabav sõna kirjeldamaks tegelikult üht pesuehtsat nõida. Seda loomulikult mitte halvas mõttes.

Ethan on tavaline väikelinna teismeline noormees, kes tunneb end olevat mattunud rutiini. Siis aga tabavad teda korduvad unenäod kaunist tütarlapsest ja kõik muutub, kui ta avastab, et see tüdruk on kolinud nende linna.

Tüdruku nimeks siis Lena. Lena aga ei ole tavaline tütarlaps. Ta on lummaja.

On üks needus ja on üks haud ja see kõik muudab nende elu. Senised tõekspidamised tuleb nurka heita ja meeleheitlikult alustavad nad otsingut, kuidas needust murda, et nad saaksid koos teineteist ja armastust nautida.

Nagu ikka sellistes lugudes jagub ka siin saladusi ja mõistatusi küllaga. Kõik ei ole nii nagu algul paistab ja asjalood kipuvad sageli rappa jooksma.

Igatahes ladus lugemine ja ei ole üldse välistatud, et plaanin sarja lugemist ka tulevikus jätkata.

Loetud raamatute nimekiri 2010:

1. Patrick Rothfuss "Tuule nimi" I (2. osa)
2. Suzanne Collins "Näljamängud"
3. Sophie Kinsella "Kas mäletate mind?"
4. Robin Hobb "Kuninglik salamõrtsukas" Farseeri triloogia II raamat 2. osa
5. Roger Zelazny "Teemärgid"
6. Vicky Myron; Bret Witter "Kuulus raamatukogukass Dewey"
7. Leo Kunnas "Gort Ashryn" Enne viimast sõda. I osa
8. George R.R. Martin "Kuningate heitlus" 2
9. Kaur Kender "Yuppiejumal"
10. Aita Kivi; Dagmar Lamp; Kati Murutar; Inga Raitar "Seiklus neljale"
11. Robert van Gulik "Kummitused kloostris"
12. Sofi Oksanen "Baby Jane"
13. John Grogan "Marley ja mina"
14. Robert van Gulik "Templiviirastus"
15. Alice Sebold "Minu armsad luud"
16. Jaan Ross "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
17. Maite Carranza "Odi needus"
18. Guillermo del Toro; Chuck Hogan "Tõbi"
19. Simon Holt "Neelatud"
20. Robert A. Heinlein "Tähesõdalased"
21. Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik"
22. Suzanne Collins "Lahvatab leek"
23. A.A. Milne "Karupoeg Puhh"
24. Candace Bushnell "Seks ja linn"
25. Charles de Lint "Südame metsad"
26. Armin Kõomägi "Pagejad"
27. Hiram "Mõru maik"
28. Louis Lowry "Andja"
29. Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus"
30. Leo Kunnas "Gort Ashryn" Sõda. II osa
31. Tiina Laanem "Sidrunid ja siilid"
32. Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 1. raamat
33. Helga Nõu "Peaaegu geenius ehk Schrõdingeri kassi otsimas"
34. Neil Gaiman "Tähetolm"
35. Marianne Mancusi "Uudismasendus"
36. Jenny Gardiner "Voodis torisejaga"
37. Haruki Murakami "Kafka mererannas"
38. Otfried Preussler "Krabat"
39. Carlos Ruiz Zafon "Ingli mäng"
40. Stephenie Meyer "Videvik"
41. Stephenie Meyer "Noorkuu"
42. Stephenie Meyer "Päikesevarjutus"
43. Stephenie Meyer "Koidukuma"
44. Kate Pepper "Seitse minutit enne keskpäeva"
45. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"
46. Jelena Ussatšova "Iha"
47. Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" Külmavõetud. 2. raamat
48. L.J. Smith "Vampiiri päevikud" Äratus.
49. Joshua Mowell "Operatsioon punane Jeeriko"
50. Chris Wooding "Alaizabel Cray painaja"
51. Guillermo del Toro; Chuck Hogan "Allakäik"

Guillermo del Toro, Chuck Hogan "Allakäik"

Zombi-vampiirid asuvad vallutama maailma, võiks siis olla del Toro, Hogani triloogia teise osa alapealkirjaks.

Muistsed on jõudnud lõpuks otsusele, et oma jõududega nad revolutsionäärist isemõtlejale vastu ei saa ja palkavad endale inimeste seast sõdurid. Kaunite saatusekeerdkäikude abil viivad kõik teed Setriakiani pundini ja nii hakatakse otsima iidset raamatut ja asutakse laastavasse võitlustulle vampiirihakatistega.

Puhtaks nad platsi ei saa, kuigi mõni kuri tegelane suudetakse elimineerida. Eks tuleb oodata triloogia viimast osa, et teada saada kuhu see apokalüpsis siis ka välja jõuab omadega.

Chris Wooding "Alaizabel Cray painaja"

Kuivõrd erinev ja kaasahaarav elamus oma uudsuses. Sortsid, sortsikütid, kerjuskuningad ja Londonit haaranud Vennaskonna ülemvõim. Sekka veel õudu külvav sarimõrvar ja annus korrakaitsjaid ning seiklus võib alata.

Ühel oma tavapärasel ringkäigul leiab sortsikütt Thaniel hirmust väriseva ja pisut hullunud tütarlapse Alaizabeli. Olles noorest kaunitarist lummatud, hakkab ta sõprade kaasabil tüdruku kaotsiläinud mälu lappima. Kuid samal ajal muutuvad rünnakud inimeste vastu sortsisoo poolt ainult verisemaks ja verisemaks... ja tagatipuks hakkab ilmnema Alaizabeli kaudne ja otsene seotus kõige toimuvaga.

Joshua Mowell "Operatsioon Punane Jeeriko"

Tegemist Gildi triloogia esimese raamatuga (ja olles enam-vähem 100 % kindel, et viimasega, mis eesti keeles ilmavalgust näeb ... kurb). Kui Eesti Päevaleht selle 2007 a. üllitas, siis köitis raamatu tutvustus mind kohe, kuid hind heidutas, maksis ta omal ajal ikka üle 300.-. Eks ma nüüd saan ka hinnaprobleemist aru. Tegemist ikka erakodselt ILUSA noortekaga. Kaardid, pildid, et siis sisse pikitud vidinad ei saa mitte odavad olla.

Kurb muidugi. Omal ajal jäigi see just raha tõttu ostmata.

Nüüd aga ... RR allahindluses leidsin ta 49.- ja kibekärmelt krabasin ära.

Erakodselt ILUS (jälle rõhutan), põnev (selline Seiklusjutte maalt ja merelt tüüpi raamat), südamlik ja mida kõike veel.

Kaks last ja nende kadunud vanemad. Mässumeelsus, et keegi ei hooli ja pisiajade kokkulangemine viib nad lõpuks onu hoole alla, kes on suursuguse laeva kapten. Saladused ja uudishimu viib lapsed erakordse seikluse keskele, millest on elusana väga raske väljuda.

Kohati jääb tunne, et see kõik ongi päris. Et nii oligi. Tahaks googeldada ja kontrollida fakte. Naljakas! Kuid kas see ei ütle juba midagi? Et siis ikkagi erakordne raamat!

Kui kellegi on vaja jõulukinki mõnele pisikesele sugulasele, siis see raamat tõesti väärib kingitkotti pugemist ja ma garanteerin, et last raamatu juurest lahti kangutada ei olegi enam võimalik!

http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Red_Jericho

L.J. Smith "Vampiiripäevikud. Äratus"

Peategelaseks nagu ikka imekaunis tütarlaps (Elena) ja linna kolinud võõras (vampiir seega).

Seekord ei taha vinguda. Sündmustiku kiire areng, inimlikud nõrkused, võitlus hea ja kurja vahel haaras oma kummastava võluga. Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud (tõlkija Mari Pööning).

Mulle on ikka meeldinud stressirohkel perioodil ameerika tibifilmid, selle puhul oleks siis tegemist samalaadse tibiraamatuga. Keskkool, rivaalitsemine, peod, kuulujutud jne. No nagu ikka.

Siinkohal olgu kindlasti märgitud, et tegemist on alles esimese osaga. Samuti tuleb rõhutada juba olemasoleva seriaali uskumatult suurt populaarsust.

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Vampire_Diaries_(novel_series)

http://www.imdb.com/title/tt1405406/

Kuna Varrakul läheb tavaliselt hirmus kaua-kaua aega järgneva osa tõlkimisega, siis täitsa tore, et vahelduseks saab seriaali nautida. Iseasi palju mul selleks algava detsembri kuu sees aega jätkub aga see on juba minu probleem.

Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 2. raamat "Külmavõetud"

Kui esimene raamat tekitaski kerge kõhkluse, siis teine osa kummutas igasuguse paranoia lugemise mittejätkamise suhtes. Kõiges endasse haarav müstiline pisike maailm, milles kõrvuti tegutsevad drigoid, moroid ja dampiirid. Pisike roll on ehk ka inimestel.

Drigoid on asunud korraldama massimõrvu moriode kuninglike hulgas. Kõik paistab olevat organiseeritud, mis teeb asja veel ohtlikumaks. Selgub ka inimeste ebaloogiline seotus. Olles koolist pagendatud suusakuurortisse, otsustab Rose poisssõber Mason korraldada paari sõbraga vasturünnaku. Märgates sõprade kadumist, adub Rose hetkega, mis viimastel plaanis ja üritab neid peatada. Paraku aga langevad nad varitsuse ohvriks. Mis edasi saab ... tuleb lugeda;)

Jelena Ussatšova "Iha"

Tegevustik nagu vene seebis, totaalne nimede virrvarr (ma ei ole kunagi tugev olnud vene nimedes orienteerumisel, mistõttu olen vene kirjandust ikka omajagu peljanud). Et siis järjekordne urbanistliku vampiirisaaga esikromaan. Nagu ikka imeilus tütarlaps (Maria) ja linna kolib äkitselt uus imeilus noormees, kes oi ups osutub vereimejaks. Ei midagi uut siin päikese all. Erakordne ilu, vapustav tugevus ja imelised superkangelase võimed.

Sisse on toodud värskendusena hunnik hulle goote. Nemad lisavad pisut vürtsi kogu loosse. Muidu ikka uskumatult korduv (no mida ma ootasin, lammas)!

Samas töökaaslasele meeldis väga. Ta rahvuselt venelane, et ehk see andis teosele mingi oma kiiksu juurde. No ma ei tea .....

Et ehk aitab mõneks ajaks vampiiridest? Aga ei .... riiulis juba uus ... imelik olen ikka küll!

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Juba raamatu alguses tekkis mul kahtlane seos, et nagu eesti oma kohtunik Di. No ja see seos aina süvenes apteekri sebimist jälgides. Keskaegne Tallinn ... põnev oli asja juures pidevalt jälgida maju ja sündmuskohti ennast. Aknast paistis mulle pidevalt Mustpeade maja ja nii need leheküljed veeresid pidevate assotsatsioonide kütkeis. Pisut raske oli nimedega. Kohanemine võttis aega. Pidev keskaegse inimese väljapeetus oli samuti võõras, kuid eks see nii ju pidigi olema.

Esiti arvasin, et esimese raamatuga ka piirdun. Ei olnud päris minu maitsele, kuid miski sundis ikka otsust muutma ja paistab, et vastilmunud järg on plaanis ikka lähiajal soetada.

http://bukahoolik.blogspot.com/2010/11/indrek-hargla-apteeker-melchior-ja.html