Thursday, September 30, 2010

Neil Gaiman "Tähetolm"


Seekord ma ei julgegi oma arvamust avaldada. Kaunis sümbolistlik muinaslugu. Tahaks ja kõrvutangi raamatutega "Viimane ükssarvik" ja Coelho "Alkeemik". Teose puhul ei saa ma taas millegipärast üle ega ümber filmist. Olin seda eelnevalt näinud ja paratamatult heiastusid mu silme ees pidevalt katked linateosest. Kusjuures teiste raamatute ja filmide puhul ei ole see tendents olnud nii tugev, lausa häiriv.

Oeh... . Mulle ju ei meeldi sümbolism. Tegelikult ma vist ikka olen nii väike inimene, et ma lihtsalt ei saa sellest aru! Olen ju väikekodanlasest materialistlik põrsas!

Wednesday, September 29, 2010

Helga Nõu "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas"


Mu kass kadus ära. Läks teine kuu aega tagasi jalutama ja tagasi enam ei tulnudki. Kius oli/on ta nimi. Ehk on kasside limbos ja naaseb siiski kunagi?
Täna hommikul külastas mind üks triibik! Volksas töö juures lahtisest uksest sisse ja luusis ning näugus mööda saali ringi. Mul ei olnud talle süüa anda ja pidin ta kiiremas korras siseruumidest muidugi välja toimetama. Kahju oli kiisust! Ta oli nii õnnetu olemisega. Kummaline kokkusattumus siiski.
Sarkasmi, huumorit ja irooniat täis Lutsu "Kevade" 100 aastat hiljem kirjutatuna. Kõik siin elus on ju korduv pisikeste variatsioonidega. Peategelaseks tänapäeva Arno, kes on juhuslikult jurist ja otsib, leiab ja kaotab oma Teelesid. Ka härra Toots on esindatud keskses rollis oma riugastega. Kõik on ikka nii nagu olema peab!
Aga kassidest on mul ikkagi kahju!

Saturday, September 25, 2010

Richelle Mead "Vampiiride akadeemia" 1. raamat



Selline tore teismeliste tütarlaste romaan. Leidub ohtralt egoismi, põikpäisust, keelatud vilju, armuvalu ja kättemaksu.
Kaks pubekat Vassilissa (vampiir) ja Rose (kaitsja) satuvad koolis küllap vist ikka enese nõul ja jõul vampiiriklanni peadpööritavatesse intriigidesse, mida pikivad nende eneste hingeelu draamad. Sisse on toodud üllatavalt palju tavalisi probleeme (näiteks enese vigastamine), kuigi põhjendus on sageli müstikasse kalduv. Karakterid ei ole ühetasandilised (Mia, Dimitri, Viktor jne.), keegi ei ole üdini hea ega halb. Samuti on rõhutud korduvalt kurjuse (siinkohal strigoide) inimlikule poolele, mis on iseenesest meeldivalt üllatav ja ei muuda teost üksluiseks.
Kuna tegemist on saaga 1. raamatuga, siis pisike hirm on hinges, et ega ei teki pidevat kordumise ja venimise elementi. Idee ei tundu olevat nii tugev, et suudaks elada ja köita pikalt. Pigem näib tegu olevat tavalise kooliromaaniga, mille ilmestamiseks on kasutatud poppe fantasyelemente.

Tuesday, September 21, 2010

Tiina Laanem "Sidrunid ja siilid"


"Sõprade seltsis tuleb juua,"___. "Minu isa õpetas ikka, et napsuse peaga lähevad lõpuks hingeluugid lahti, ja seepärast vali alati seltskonda, kellega koos klaasi kergitad. Seal, kus lõhnab konkurentsi ja töö järele, hoia pea selge." (lk. 191)
Tore ajaviide, ei miskit enamat. Paraku. Seekord olen täiesti veendunud, et juba kuu pärast ei mäleta ma midagi. Ehk vaid ületöötanud näitlejanna unetuse ja kroonilise rahutuse probleeme. Muu jäi kaugeks, võõraks ja väiklaseks.

Leo Kunnas "Gort Ashryn. II osa. Sõda"


Et siis tegu Kunnase kosmosesaaga teise osaga. Kätte on jõudnud aeg, mil inimesed tõstavad kaasinimeste vastu käe. Kas igavusest? Võimuiharusest? Või enese kõrgemale upitamise eesmärgil?
Irv areneb mehiselt edasi. Sellise täiusliku tulevikuinimese poole, kellel peaks nagu õiguse ja õigluse tunnetusega kõik korras olema. Inimlikest nõrkustest tundsingi siinkohal enim puudust.
Sisse on toodud ka pisike armulugu ja suur saladus ajamasina näol, mille saladustesse saab end uputada küll vist alles kolmandas osas.
Esimene raamat oli parem, haaravam. Teine tundus kohati sündmustevaene. Et siis tegevus kui selline oli valdavalt vaid lahingute näol. Siinkohal järge ma ikkagi ootan!

Monday, September 06, 2010

Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus"


Nii tore on teada, et leidub inimesi, kellega mu maitsemeel ühtib. Toores part ja boef a la tartar - nämma. Bach, Monteverdi ja Pärt - urrr! :) Ja ohtralt punast veini - mida veel mu hing võiks tahta?
Kui palju on juba kribatud enne mind. Mis ma pisike inimene siis siin ikka enam lisan.
Mõni teema puudutas väga isiklikult ja tahangi enese teada selle valu ja ilu seekord hoida.
Kuulamiseks:
Louis Andriessen "De Stijl"
Bachi kantaadid
muusikal "Hair" (lk. 55)
Monteverdi "Vespro della Beata" (lk. 124)
Arvo Pärt "Fratrese" (lk. 190)

Thursday, September 02, 2010

Louis Lowry "Andja"




Üdini veider maailm veel veidrama elukorraldusega. Kõik tundub ideaalne ja turvaline selles üliturvatud ja reegleid täispikitud kogukonnas. Peategelane Jonas on samuti esmapilgul täiesti tavaline poisslaps, kuid kõik muutub.
Turvatud maailmast saab äkitselt tundetult igav ja üksluine. Kõik on sama ja korduv. Ja lõpuks selgub, et tundetult igav on hoopis tundetult julm ja külm. Milline ükskõiksus ja hoolimatus.
Teost läbiv kulgemine ja pidev pinge kulmineerumine viib järjest tempokamalt finaalini ja haarab lugeja ebamaiselt endasse. Teos on nii sügav ja nii mitmekihiline, et ma ei adunud langemist. Olin täiesti sees, märkamata miskit muud.
Collinsi kõrval kahtlemata üks mu suurimaid avastusi/elamusi sel raamatuaastal.

Hiram "Mõru maik"

Saanud eelnevalt sõbrannalt vihje teose unikaalsuse kohta, sai see pikemalt mõtlemata pikitud mu lugemissoovide listi.

Ei oskaks aimatagi, et tegmist võiks olla eesti autori üllitisega. Nii udupeen stiil ja keelekasutus. Uskumatuna näivad teadmised modellindusest, sõltuvustest, uimastitest ja erinevat liiki neuroosidest. Lihtsalt hämmastav!

Peategelase vaimne tasakaalutus, segane tundeelu, ületöötamine - kõik haarab endaga kaasa kuni traagilise finaalini. Milliseni, jääb nüüd juba iga uue avastaja enda leida.