Järjekordset krimkat lõpetades ei ole sageli mõtteid mida jagada ja talletada. Seekord siis meeldiv erand. Ma ei saa väita, et oleks midagi erakordet lugenud. Kohati jättis raamat täiesti žanrivälise tundmuse.
Peategelane Kärppä meeldis mulle mehena vägagi. Tema olek, käitumine, välimus (selle kirjeldus siis) ja põhimõttekindlus. Viimane vist veel eriti.
Tegevuspaigad olid armsalt tuttavad. Situatsioonid ise küll pisut vanamoelised, kuid ilmselt arvestades raamatu ilmumisaega 2002 küllaltki päevakohased. Ise liigutaks seda smuugeldamisaega küll veel pisut varasemaks aga kas minagi seda enam täpselt mäletan. Tuttavaid seiku tuli mullegi ette. No analoogseid.
No comments:
Post a Comment