Raamatuid saab lugeda siis, kui ollakse oma minaga rahus, või kui ollakse leppinud paratamatusega. Sellest ka nelja kuune paus, kus miski ei toiminud nii nagu oleks reaalselt pidanud olema. Eks ka palju tööd mängis selles mittelugemise faasis olulist rolli. Aga see selleks.
Palju läks ajaga triloogiast kaduma. Kolmandat ja ühtviisi ka viimast osa lugedes ei adunud kõiki nüansse enam terava äratundmishetkega. Sellegipoolest, kuhu on inimkond liikumas? Kõiki meie liigutusi jälgitakse, need salvestatakse ja iseärasused saavad ülima tähelepanu osaliseks. Kas me tahame olla täpp kõiketeadvas "Suures Masinas", mis kalkuleerib ja arvutab 99% tõenäosusega juba ette, et mida me hommikusöögiks sööme või mida õhtul kell seitse teeme? Mina igatahes ei taha! Eks iga inimene peab ise oma valiku tegema.
Paljuski mõtlemapanev triloogia. Mis on tähtis? Kas indiviid ja isikuvabadus või kõiges kontrollitud ühiskond? Eks me igaüks selle järgi ka elame ja oma igapäevaseid otsuseid teeme.
Utoopiat selles triloogias oli tegelikult vähe. Kõik on võimalik ja palju ka nii on, mida raamatutes kirjeldati. Igaüks eneses on ju "rändaja" omaette. Kas või unenägudes saame kogeda teisi reaalsusi, oma teisi ja sageli allumatuid minasid. Paljus siis see Rändajate rändamisest erineb? Tegelikult ju ei erinegi nii väga!
Wednesday, September 05, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment